Tegin piparkoogitaigna, vt. http://toidupildid.blogspot.com/2007/11/piparkoogi-taigen.html. Rullisin taigna õhukeseks ja lõikasin toru kuju järgi paraja suurusega tüki (pildil parempoolne taignatükk on liiga väike),
mille keerasin mõlemalt poolt ümber toru nii, et üks taigna pool kattis paar millimeetrit teist taignapoolt. Taignatükk peaks mõlemast otsast olema veidi lühem kui toru. Asetasin taignaga kaetud torud liitekoht allpool küpsetuspaberile
ja küpsetasin 200 kraadises ahjus küpseks. Väga pruuniks ei või lasta, siis võib toru välja võtmisel küpsetis katki minna. Kui kohe ei ole võimalik ahju panna, siis hoida küpsetamiseni külmkapis. Enne küpsetamist kontrollida, kas liitekohast on tainas ikka koos.
mille keerasin mõlemalt poolt ümber toru nii, et üks taigna pool kattis paar millimeetrit teist taignapoolt. Taignatükk peaks mõlemast otsast olema veidi lühem kui toru. Asetasin taignaga kaetud torud liitekoht allpool küpsetuspaberile
ja küpsetasin 200 kraadises ahjus küpseks. Väga pruuniks ei või lasta, siis võib toru välja võtmisel küpsetis katki minna. Kui kohe ei ole võimalik ahju panna, siis hoida küpsetamiseni külmkapis. Enne küpsetamist kontrollida, kas liitekohast on tainas ikka koos.Torud võtta välja kuumadelt küpsetistelt, selleks hoida puhta käterätiga küpsetisest kinni samal ajal teises käes oleva noaga lükata jõuliselt kitsamast otsast toru, nii et nuga küpsetist ei puutu, mille peale peaks see küpsetisest välja kukkuma.

Jahtunud piparkoogitorud täitsin vahukoore-kohupiima tarretisega.
Vahukoore-kohupiima tarretis:
2 dl vahustatud vahukoort
100 g kohupiimapastat
suhkrut maitse järgi
vaniljesuhkrut
2 tl zelatiini
4 spl vett zelatiini paisutamiseks
pohlad
Kohupiim, vahustatud vahukoor ja suhkur seagda. Zelatiin paisutada vees ja sulatada mikrolaineahjus tavalisel soojendamise reziimil 15 sekundit soojendades või sulatada pliidil kuumaveekausis.
Sulatatud zelatiin lisada vahukoore-kohupiima segule samal ajal mikserdades. Täidis panna torudesse pikema tordipritsi otsikuga või väikese lusikaga ning noa tagumise osaga lükates.
Kui tordipritsi ots on nii lai, et sealt pohlad läbi mahuvad, võib marjad kohe täidisesse panna, kui on väiksem otsik, siis kui osa torust on täidetud, panna marjad.
Täidis püsis kenasti torudes, lapsed nimetasid seda jäätiseks.
Täidis püsis kenasti torudes, lapsed nimetasid seda jäätiseks.







Korvikese vormidest oli küpsetist raskem kätte saada kui tartaletivormidest. Siiski õnnestus see üsna hästi kui kokteiltikuga kõik korvikese ääred lahti lükata ja siis vorm teistpidi keerata ja raputada.

Kui on väga pruuniks küpsetatud vahvel, siis see hästi ei õnnestu, kipub katki minema, pehmema vahvliga on kergem. Õige kiirelt võtab vahvlikorvike klaasi kuju (poole minutiga), muutub kõvaks ja selle saab taldrikule panna.



Tõsta täidise valmistamise ajaks külmkappi.



Kate on vedel nagu piim, sellest ei tasu ära ehmatada, küpsedes muutub kook tahkeks!

Seda keeksi ma tegin juba mõni aeg tagasi, aga ükspäev üht teist keeksi tehes panin manna asemel riivsaia ja vormist välja võttes jäi keeks pealt täiesti terve, mannaga kipub veidi põhja külge kinni jääma ja seega pealt natuke katki minema. Nii ma soovitaksingi võiga määritud vormi katta hoopis riivsaiaga! 



Järgnevalt tegin kahte moodi: küpsetasin selle piparkoogitaigna-piimaseguga, tulemuseks olid sellised õhukesed, õhulised, korrapäratuma välimusega vahvlid.
Teise variandina lisasin sellele segule 2 spl jahu, tulemuseks olid sellised kenad ühtlase kujuga, aga samuti krõbedad ja õrnad vahvlid.

Päris head krõbistada! Tegin väikseid vahvleid, kuna suurte söömisel tekib lastel liiga palju vahvlipudi. Aga kui suuri vahvleid küpsetada ja torbikuks keerata, võib vahukoore või vahukooretarretisega täita või kui vahukooretarretise sisse mõned jõhvikad panna, on kena jõulu küpsetis.

ja küpsetasin 200 kraadise ahju keskmises vahes kuni tundusid valmis olevat.
ja tulemuseks olid korralikud korvikesed, mis ei kerkinud täis, vaid säilitasid oma kuju.



Mina valasin sellisele suhkrule peale keeva vee. Seda tuleb teha ettevaatlikult, selles mõttes, et nägu võimalikult kaugel potist hoida, sest sealt tekib tohutu aur ja ehmatav hääl, mina nimetan seda plahvatuseks. Kui kuum vesi on siirupile peale valatud, tekivad siirupisse mõned suhkrutükid
või kui nad olid juba enne seal, siis tuleks keeta seda siirupit seni kuni need tükid ära lahustuvad või viimased, mis jäävad, lihtsalt lusikaga välja võtta, muidu jäävad taignasse kõvad tükid.
mille peale hakkab siirup vahutama. Mina panin pildil näha oleva maitseaine koguse, kuna ei taha eriti vürtsiseid piparkooke. Eelmisel aastal selle kogusega tehes oli piisavalt maitseaine maitset, aga kuna võtsin maitseainet avatud pakist, oli selleks aastaks ilmselt maitseaine veidi lahtunud ja oleks võinud veidi rohkem olla.
Minul on taigna rullimise alus, mis ei vaja jahu lisamist, aga ilma jahuta saab ka siis kui kasutada rullimise aluseks küpsetuspaberit. Kuna minu piparkoogid jahused ei jää, ei ole ma neid pealt määrinud, aga läike saavutamiseks võib neid munaga määrida.
