Kohupiima-jõhvikakreem
400 g kohupiimapastat
5 spl suhkrut
1,5 dl jõhvikaid
3 tl zelatiini
5 tl vett zelatiini paisutamiseks
kaunistamiseks jõhvikaid
kaunistamiseks jõhvikaid
Metallist korvikesevormid katta õhukese piparkoogitaigna kihiga. Enne ahju panekut hoida kümmekond minutit külmkapis või sügavkülmas, siis ei vaju ahju pannes tainas vormi äärtelt alla. Küpsetada 200kraadise ahju keskmises vahes kuni on krõbedaks küpsenud. Kuumalt ahjust välja võttes on korvikesi kergem vormidest välja saada kui jahtunult, samuti on lihtsam kätte saada krõbedaid korvikesi kui vähem küpsenuid.
Täidise tegemiseks purustada jõhvikad, lisada suhkur, segada kohupiimapastaga, lisada kiirelt segades paisutatud ja seejärel sulatatud zelatiin, jätta külmkappi tarduma.
Jahtunud korvikesed täita tordipritsi kasutades poolenisti tardunud jõhvika-kohupiimatarretisega. Kuna piparkoogikorvikesed olid üsna kõvad ja varasematest kogemustest tean, et ka selline täidis ei muuda neid ööga pehmeks, siis tõstsin enne täitmist igasse korvikesesse veidi mahla, kallutades seda korvikese kõikidele külgedele, sellest järele jäänud vedeliku valasin järgmisesse korvikesse.



pähklikoore ääred tegin ka vahukooreseks, et koorepoolikud jääksid üksteise külge kinni. Tegelikult võiks ka teise pähklikoore seest vahukooreseks teha. Peale niristasin sulatatud valget shokolaadi, kaunistasin maasikatükikesega. Jätsin külmkappi pehmenema (ega tegelikult eriti pehmemaks ei lähe).








Korvikese vormidest oli küpsetist raskem kätte saada kui tartaletivormidest. Siiski õnnestus see üsna hästi kui kokteiltikuga kõik korvikese ääred lahti lükata ja siis vorm teistpidi keerata ja raputada.
Kui on väga pruuniks küpsetatud vahvel, siis see hästi ei õnnestu, kipub katki minema, pehmema vahvliga on kergem. Õige kiirelt võtab vahvlikorvike klaasi kuju (poole minutiga), muutub kõvaks ja selle saab taldrikule panna.


ja küpsetasin 200 kraadise ahju keskmises vahes kuni tundusid valmis olevat.
ja tulemuseks olid korralikud korvikesed, mis ei kerkinud täis, vaid säilitasid oma kuju.

Kuna sellest kogusest sai rohkem kui üks pannitäis ja pabervormide vooderdamine küpsisepuruga võttis üsna palju aega, külmusid seni esimese pannitäie koogikesed sellise astmeni, et neid sai koos pabervormidega muffinipannist välja tõsta, ilma et need laiali vajuksid. Panin need pabervormides koogikesed lahtiselt sügavkülma ja täitsin panni uute koogikestega.


millele kaunistuseks lasin tordipritsist mustasõstratarretist (moos).
seejärel teise põhjaga ja katsin pealt sefiirikreemiga.

tõsta tulelt, jahutada veidi ja lisada jahu. Taigen tuli nii paks,
et sai käega veeretada pallikesed, mis panin küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile ja surusin alguses käega laiaks ja siis hakkasin sõrmedega laiemaks vajutama.
Küpsetasin 175 kraadises ahjus keskmises vahes 8 minutit. Jahutasin veidi, võib-olla 1 minut ja siis tõstsin tordilabida abil kummuli keeratud klaasidele.
Kohe ahjust võttes on see hästi pehme ja läheks kohe laiali,
jahtuda tuleb lasta seni kuni küpsetis jääb üheks tükiks, katsudes on näha, et teda on võimalik tõsta klaasile, ilma, et sealt tükke küljest ära kukuks. Kui liiga kaua lasta jahtuda, siis ei saa enam klaasi peal vormida korvikeseks.






