Kirsimoos

Puhastasin kirsid kirsikivieemaldaja abil kividest, kokku sain 7 liitrit puhastatud kirsse. Kurnasin neilt ära potti tekkinud mahla ja panin seejärel kirsipoti pliidile. Kuumutasin umbes 20 minutit, siis valasin uuesti ära kõik tekkinud vedeliku. Nüüd oli potis 4 liitrit kirsse, neile lisasin 1,5 kg suhkrut ja keetsin neid koos madalal kuumusel eemaldades aeg-ajalt vahtu kuni vahtu enam ei tekkinud (~45 minutit).

Tõstain kuumalt purkidesse ja sulgesin õhukindlalt.
Mahla ära valamine on oluline, kuna suhkru lisamine muudab niigi vedelaks ja muidu jääks see moos supi taoline. Mahla võib kasutada kohe toormahlana või keeta läbi ja kasutada siis.

Mahla eraldasin ma selle moosi keetmise käigus ~2 liitrit.

Kaerahelbe-pärmitainast moosiplaadikook

Proovisin teha tervislikuma pärmitaigna, asendades osa jahu purustatud kaerahelvestega, maitse omadustelt oli minu arvates parem kui tavaline pärmitainas.

Selliste kogustega tehtud tainas tuleb üsna vedel ja sobib ainult plaadisaia tegemiseks.

Eelkergituseta tainas:

5 dl piima

25 g pärmi

1 dl suhkrut

1 tl soola

3 spl õli

5 dl kaerahelbeid ehk 4 dl purustatud kaerahelbeid

7 dl jahu

Pärm vedeldada suhkruga segades. Piim lasta käesoojaks, lisada suhkru-pärmilahus, jahu, sool, kaerahelbed, õli. Segada läbi ja jätta kaetult sooja kohta kerkima umbes 1 tunniks kuni on kerkinud vähemalt kahekordseks.

Valmis tainas valada kausist küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, ajada lusikaga laiali, katta moosiga või mõne teise kattega. Küpsetada 200-kraadise ahju keskmises vahes umbes 20 minutit.

Ploomimoos

Ploomimehu tegemisel käsitsi läbi sõela ajamisel jäi sõela peale palju segu, mida ma ei jõudnud ja ei viitsinud rohkem läbi ajada.

Selle kogusin ma ühte potti ja keetsin moosiks, tuli väga hea moos!

Mõõtsin ära sõelale jäänud keedetud ploomijäägid ja seda oli 2,8 liitrit. Sellele kogusele lisasin kokku 1 kg suhkrut ja keetsin koos mõnda aega järjest tekkinud vahtu eemaldades. Panin moosi puhastesse purkidesse ja sulgesin õhukindlalt.

Selline moos tuli hea ka ilmselt põhjusel, et hapu mahl oli ploomidest peaaegu eraldatud.

Õuna-arooniapüree

8 l õunatükke
1 l arooniamarju

2 dl vett

Pestud, südamikest ja ussiaukudest puhastatud koorega õunad lõigata neljaks. Arooniad eraldada kobaratest, pesta.

keeta koos pehmeks, seejärel ajada läbi sõela või lasta läbi köögikombaini püreetegija sõelast. Saadud püreele lisada suhkrut 200 g liitri püree kohta. Keeta umbes 10 minutit, eemaldada vaht ja sulgeda õhukindlalt purkidesse.

Hea õunamoos, mina ei tundnudki muud maitset, ainult värv oli ilus punane, maitselt aga mahe õunamoos.

Vale-pohlamoos

7 l kooritud, südamikest puhastatud õunatükke (võivad üsna suured olla)

1,5 l puhastatud ilma kobarateta arooniamarju

1,5 dl puhastatud, ilma kobarateta pihlakaid

3 dl vett

Kui kasutada metsikut pihlakat, tuleks seda enne hoida üle öö sügavkülmas, külmumine vähendab mõrkjat maitset.

Keeta kõik koos pehmeks. Kuna arooniad jäävad peale keetmist terveks, oleks vaja pehme moosisegu purustada. Tegin seda köögikombainis. Selleks sobib ka saumikser. Teine kaval variant oleks pihlakad ja arooniad enne keema panekut purustada. Kuna õunad keevad üsna katki, siis ei olekski vajadust neid pärast koos köögikombainis purustada.

Saadud segule lisada suhkrut. Minul jäi peale keetmist potti umbes 4 l moosisegu, millele lisasin kokku 1,2 kg suhkrut ehk 300 g liitri kohta. Keetsin koos umbes pool tundi, eemaldasin vahu ja sulgesin õhukindlalt puhastesse purkidesse.

See veidi hapukas-mõrkjas moos sobib väga hästi prae lisandiks, eriti jõuluprae ja verivorstide juurde.

Õuna-pihlakamoos

2 l õunatükke
2 dl pihlakaid
1 dl vett

Soovitatav oleks kasutada kultuurpihlakaid, kuna need ei ole nii mõrud. Mina aga tegin metsikute pihlakatega. Panin enne ööseks sügavkülma. Külmumine pidi vähendama mõru maitset.

Korralikult pestud õunad lõigata neljaks, südamikud ja ussitanud, mädad kohad lõigata välja. Pestud pihlakad eraldad kobaratest, ussitanud marjad eemaldada.

Õunatükid ja pihlakad panna veega keema. Keeta täiesti pehmeks (umbes 1 tund) ja ajada läbi sõela, mina teen seda köögikombaini püreetegijas.

Saadud püreele lisada suhkur ja keeta umbes 10 minutit. Eemaldada vaht ja sulgeda õhukindlalt puhastesse purkidesse.

Püreed tuli 3/4 l, sellele lisasin 300 g suhkrut.

Moos jäi õrnalt mõrkja maitsega.

Karusmarjatarretis

Pestud, aga õienupsudest ja vartest puhastamata karusmarjad panna keema 1 dl veega. Keeta pehmeks ja lasta läbi köögikombaini püreetegija või suruda läbi sõela. Saadud püreele lisada 1 liitri kohta 600 g suhkrut ja keeta umbes 10 minutit. Vaht eemaldada ja purgid sulgeda õhukindlalt.

Hea kasutada pärmitaignast plaadikookides.

Paradiisiõuna-ploomi-porgandimoos

1,5 l paradiisiõunu

3/ 4 l kividest puhastatud poolikuid ploome

1 l riivitud porgandit

2 dl vett

Paradiisiõunad lõikasin neljaks, eemaldasin varred ja ussitanud kohad.

Porgandid riivisin peene riiviga.

Ploomid lõikasin pooleks, eemaldasin kivid.

Panin kõik koos veega keema, keetsin umbes 45 minutit, kuni olid täiesti pehmed, siis lasin moosi läbi köögikombaini püreetegija. Selle puudumisel tuleks kasutada sõela ja moosisegu sealt läbi suruda.

Saadud püreele lisasin 1 l kohta 500 g suhkrut. Keetsin 15 minutit, eemaldasin vahu ja sulgesin õhukindlalt purkidesse.

Jällegi üks mõnusa maitsega moos!

Punase õuna-porgandipüree

2,5 l punase koorega hapusid õunu ("Juulikuine")

1,5 l porgandit

2 dl vett

Lõikasin õunad neljaks, puhastasin ussiaukudest ja südamikest. Porgandid riivisin peene riiviga. Panin õunad ja porgandid koos veega keema, keetsin täiesti pehmeks (umbes 45 minutit), seejärel lasin läbi köögikombaini püreetegija, selle puudumisel tuleks keedetud mass suruda läbi sõela.

Saadud püreele lisasin 200 g suhkrut 1 l püree kohta. Keetsin umbes 15 minutit, eemaldasin vahu ja sulgesin õhukindlalt.

Punase koorega õunad andsid moosile tumeda värvi, valgest klaarist tuli selline erkkollane moos: http://toidupildid.blogspot.com/2007/08/una-porgandimoos.html

Hea mahe moos!

Õuna-porgandimoos

Tõeliselt hea! Soovitan soojalt kõigile!

Välimuse järgi ütleks, et see on nagu apelsinimarmelaad.

Kena erksa värviga, hea maitsega, ei oskagi mingi maitsega võrrelda, purustatud porgandiga tehes jääb õrnalt teraline maitse ja välimus (pilt ei suuda seda kahjuks edasi anda), mis lisab efekti välimusele ja maitsele, muidugi võib porgandeid ka riivida, siis jääb teistsugune tulemus, mina purustasin kuna mul olid väga peenikesed porgandid ja neid oleks olnud tülikam riivida ja läbi sõela ajades jääb püreesem.

2 l puhastatud, kooritud õunatükikesi

1 kuhjaga l purustatud porgandeid

5 spl vett

Keeta koos pehmeks (umbes 40 minutit), purustada köögikombainis, lisada 1 l püree kohta 200 g suhkrut. Keeta 10 minutit, eemaldada vaht ja sulgeda õhukindlalt puhastesse purkidesse.

Punase sõstra-porgandimoos

Mulle on hakanud meeldima porgandi lisamine marjadele ja nii ma katsetan erinevaid variante. Porgand mahendab marjade vängust ja annab teistsuguse värvi.

3/4 l kobaratega punaseid sõstraid

1 l purustatud porgandeid (köögikombainis purustatud või läbi hakklihamasina aetud)

Panin koos keema 3 spl veega, keetsin 1 tund, seejärel lasin läbi köögikombaini püreetegija, selle puudumisel tuleks läbi sõela ajada. Saadud püreele lisada suhkrut, keeta 10 minutit, eemaldada vaht ja sulgeda õhukindlalt puhastesse purkidesse.

Minul tuli sellest kogusest 3/4 l püreed, millele lisasin 200 g suhkrut.

Moos tuli tomatipasta värvusega.

Karusmarja-porgandipüree

Tegemisõpetust vaata järgmiselt lingilt. Muidu kõik sama, ainult köögikombainis purustamise asemel tuleks läbi sõela ajada või kasutada selleks köögikombaini püreetegijat ja sellisel juhul pole vaja ka karusmarju eelnevalt vartest ja õienupsudest puhastada.

http://toidupildid.blogspot.com/2007/07/karusmarja-porgandimoos-vale-murakamoos.html

Karusmarja-õunapüree

Võtsin võrdse koguse magusate õunte tükke (martsipan) ja punaste ja roheliste karusmarjade segu.

Karusmarjad panin koos varte ja õienupsudega, õunad lõikasin koos koorega neljaks, eemaldasin ussitanud kohad, mädaplekid ja südamiku. Panin koos keema. Suure poti kohta lisasin 1 dl vett. Alguses kuni vedeliku eraldumiseni segasin korralikult, hiljem keeb rahulikult ise, ilma et põhja keeks.

Kui õunad ja karusmarjad on pehmeks keenud (umbes 1 tund), ajada nad läbi sõela. Mina kasutan selleks köögikombaini püreetegijat.

Saadud püree mõõtsin liitrites ära ja liitri kohta lisasin 300 grammi suhkrut. Keetsin suhkruga umbes 10 minutit, eemaldasin vahu ja sulgesin õhukindlalt purkidesse.

Püreel oli õunapüree kreemikus ja karusmarja vängus.

Nüüd mul on eri värvitoonides moose:)

Õunakaste

Sellise välimusega õunamoosi müüdi vene ajal õunakastme nime alla. Väga hea mahe õunapüree.

Selle tegemiseks pesin õunad korralikult puhtaks. Kasutasin üsna rohelisi väikseid valgeid klaare, mida kipub puualune igal hommikul täis olema. Kuna moos aetakse läbi sõela, (mina teen seda köögikombaini püreetegijaga, väga mugav ja kiiresti valmiv, seal masinas läheb moos läbi sõela, koor ja seemned eraldab masin ise), siis ei ole vaja õunu koorida. Pestud õunad lõikasin neljaks tükiks, lõikasin ära ussitanud kohad ja plekid, varred ja seemned lõikasin ka välja, muidu ummistab liialt masinat ja peab vahepeal puhastama.

Õunatükid panin keema, 6 liitri õunatükkide kohta panin 1 dl vett, alguses peab pidevalt segama kuni vedelikku hakkab eralduma. Vett ei tasu rohkem panna, muidu tuleb liiga vedel moos. Keetsin õunad täitsa pehmeks ja siis lasin läbi sõela köögikombaini püreetegijas.

Saadud püree mõõtsin liitrites ära, panin puhtasse potti, kuhu lisasin liitri püree kohta 200 g suhkrut. Kui õunad on juba rohkem valminud, siis piisab 150 g suhkru lisamisest 1 liitri püree kohta.

Keetsin umbes 10 minutit, eraldasin vahu ja panin puhastesse purkidesse, mis sulgesin kohe õhukindlalt.

Tuli hea, ei olnudki eriti hapu arvestades seda kui toored õunad olid.

Karusmarja-porgandimoos (vale murakamoos)

Leidsin selle retsepti ühest hoidiste raamatust ja tundus olavat väärt järgi proovimist. Koguseid muutsin veidi ja moosisuhkru asendasin tavalise suhkruga.

Tegin katsetuseks hästi väikese koguse, sellest tuli 2 pooleliitrist purki moosi.

1 kg karusmarju

0,5 kg porgandeid

3 spl vett

600 g suhkrut

Pestud, õienupsudest ja vartest puhastatud karusmarjad panin potti,

sinna lisasin vee ja jämeda riiviga riivitud porgandid.

Keetsin neid koos 1 tund, siis valasin keenud karusmarjad ja porgandid köögikombaini ja purustasin seal ühtlaseks massiks. Seda võib teha ka saumikseriga, aga kellel pole ühtki neist, saab vast hakklihamasinaga teha.

Saadud püree valasin puhtasse potti, lisasin suhkru ja keetsin 10 minutit.

Vahtu ei tekkinud üldse. Panin moosi purkidesse ja sulgesin õhukindlalt. Moos tuli ilus paks.

Ma ei oska öelda selle moosi seost murakamoosiga, sest pole seda kunagi saanud, aga moos tuli igatahes hea, mõnus mahe maitse, karusmarja moos on vänge, aga sellel seda vänget, kanget maitset juures ei olnud. Võiks proovida isegi 500 g suhkruga 1, 5 kg tooraine kohta, mina panin 600 g, kuigi säilivuse kohapealt ei oska midagi öelda.

Igal juhul on see moos, mida võiks julgelt proovida!

Proovisin teha ka roheliste karusmarjadega, siis tuli moosi värvus selline:

Punasesõstratarretis

Panin vartest ja kobaratest puhastamata pestud punased sõstrad potti. 5 l marjade kohta panin 1dl vett ka poti põhja. Kuumutasin marju pidevalt segades kuni marjad muutusid pehmeks, ei olnud enam kõvad, eraldus mahla. Kui palju vett põhja panna, tuleb vedel moos ja ei muutu tarretiseks.

Alguses kui vedelikku pole veel eraldunud, peab korralikult segama, et põhja ei kõrbeks. Siis valasin need vedelikuga koos olevad katkised marjad köögikombaini püreetegijasse. See on selline kopsik, kus on külje peal tihe sõel ja keskel purustaja. Valan marjad töötavasse köögikombaini ja kohe jookseb läbi sõela kaussi ilma kestade ja seemneteta püree.

Saadud püree mõõtsin liitrise kannuga ära ja valasin suurde potti, kuhu lisasin suhkrut.

Panin 4l püree kohta 2 kg suhkrut.

Kui sellist seadet pole, tuleb ette võtta käsitsi läbi sõela hõõrumine, mis on üsna aega nõudev.

Kui suhkur ja püree on potti pandud, kuumutada seda keemiseni aeg-ajalt segades. Enne keema hakkamist tekib moosi pinnale palju heledat vahtu, säilivuse tagamiseks tuleb kõik vaht eemaldada.
Kui tarretis on keema tõusnud ja vaht eemaldatud, panna see pestud purkidesse ja sulgeda õhukindlalt.

Sellise hoidise tegemise eelis on see, et ei ole vaja enne marju puhastada vartest ja tulemus on kena välimusega.

Punastest sõstardest tehtud tarretis ei tulnud nii paks kui mustast sõstrast, peale keetmist oli päris vedel, aga seistes läks paksemaks, kuid mitte lusika peal püsivaks tükiks, vaid paksuks voolavaks moosiks.

Punasesõstratarretis tuleb üsna vänge, aga mõnes koogis saab ikka kasutada, näiteks õhukese kihina pärmitaigna plaadikoogil, kuhugi kaunistuseks, magustoitudele jm.

Mustasõstra-karusmarja marmelaad

Panin vartest ja kobaratest puhastamata pestud mustad sõstrad ja karusmarjad potti. Karusmarju oli vähem kui musti sõstraid, aga vahekord pole oluline.

5 l marjade kohta panin 1dl vett ka poti põhja. Kuumutasin marju pidevalt segades kuni marjad muutusid pehmeks, ei olnud enam kõvad, eraldus mahla. Kui palju vett põhja panna, tuleb vedel moos ja ei muutu tarretiseks.

Alguses kui vedeklikku pole veel eraldunud, peab korralikult segama, et põhja ei kõrbeks. Siis valasin need vedelikuga koos olevad katkised marjad köögikombaini püreetegijasse. see on selline kopsik, kus on külje peal tihe sõel ja keskel purustaja. Valan marjad töötavasse köögikombaini ja kohe jookseb läbi sõela kaussi ilma kestade ja seemneteta püree.

Saadud püree mõõtsin liitrise kannuga ära ja valasin suurde potti, kuhu lisasin suhkrut 7l püree kohta panin 4,4 kg suhkrut (1,5 l püree kohta umbes 1 kg suhkrut).

Kui sellist seadet pole, tuleb ette võtta käsitsi läbi sõela hõõrumine, mis on üsna aega nõudev.

Kui suhkur ja püree on potti pandud, kuumutada seda keemiseni aeg-ajalt segades. Enne keema hakkamist tekib moosi pinnale palju heledat vahtu, nii palju, et tekib kahtlus, kas see kõik on ikka vaht, aga kui selle heleda vahukihi eraldab, paistab sealt alt tume moos.

Säilivuse tagamiseks tuleb kõik vaht eemaldada.

Kui tarretis on keema tõusnud ja vaht eemaldatud, panna see pestud purkidesse ja sulgeda õhukindlalt.

Peale keetmist jääb tarretis vedel, nagu paksem mahl, aga jahtudes muutub täiesti paksuks.

Sellise hoidise tegemise eelis on see, et ei ole vaja enne marju puhastada vartest ja õienupsudest ja tulemus on kena välimusega. Tarretisi on hea kasutada magustoitudes, pärmitaignast plaadikoogile, pirukatäidiseks jm.

Tegin samal põhimõttel ja sama suhkrukogusega ka ainult mustast sõstrast.

Maasikamoos

2,5 l puhastatud maasikaid purustasin köögikombainis. Lisasin 650 g suhkrut, lasin keema ja keetsin madalal kuumusel 50 minutit pidevalt pealt vahtu ära võttes.

Lihtne reegel on see, et moosi keedetakse seni kuni enam vahtu peale ei teki.

Kuuma moosi tõstsin eelnevalt kuuma veega pestud purkidesse, kaanetasime kohe kinni.

Tuli ilus paks moos. Kui maasikaid eelnevalt ei purusta, jäävad nad moosi sees tervetena vedelikku ujuma ja tuleb vedel moos.

Moosi tuli pildil olev kogus - 2 pooleliitrist purki ja üks natuke väiksem.