Kreemjas rabarberipirukas

Tegime kokkuhoiu kokaklubis, kook oli hea, aga natuke liiga hapu.

Allikas: Ajakirja "Pere ja Kodu" retseptilisa juuni 2003

Tainas:

2,5 dl nisujahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
2 spl fariinisuhkrut
100 g võid

Täidis:

500 g rabarberit
1 dl fariinisuhkrut
1 tl kaneeli
1 l kardemoni
1,5 spl nisujahu
2 munakollast
3 dl vahukoort

Sega jahu, küpsetuspulber ja sulatatud või ühtlaseks tanaks. Vajuta tainas koogivormi põhja ja äärtele ja pane 30 minutiks külma. Seejärel küpseta 200-kraadi juures 10 minutit. Koori ja tükelda rabarberid. Sega omavahel rabarber, suhkur, kaneel, kardemon ja jahu ning kalla vormi. Vahusta munakollased, sega koorega ja vala samuti vormi, küpseta veel 30 minutit. Täidis peab jääma pehme ja kreemjas. Lase jahtuda, nii muutub pirukas tahkemaks ja seda on kergem lõigata.

Tarte tatin

Tegin seda õunakookide klassikaks peetavat kooki eelmisel sügisel Oma Maitses ilmunud õpetuste ja retsepti järgi, aga kuna ma ei vaimustunud sellest koogist, lootsin kuulsa nime tagant midagi enamat, seega ei kiirustanud ka retsepti ülespanekuga, aga kuna Nami-Namis on praegu kooskokkamisel http://www.nami-nami.ee/foorum/viewtopic.php?id=2291 just see teemaks, siis otsisin ka oma pildid ja üleskirjutused välja.

Põhi:

80 g võid

100 g suhkrut

6-8 õuna

Sulata koogivormis või ja suhkur, taba hetk, mil suhkur hakkab pruunistuma, lisa poolikud südamikest puhastatud õunad. kuumuta kuni tekib siirup. Jahuta pisut, säti õunad tihedalt üksteise kõrvale nii et lõikepinnad jäävad peale poole. Tegin seda kõike lahtikäivas koogivormis, ka või ja suhkru sulatasin seal, kuigi hoidsin hinge kinni, kuidas keraamiline pliit ja õhuke koogivorm omavahel hakkama saavad, aga õnneks midagi halba ei juhtu. Nüüd ma seda enam teha ei saaks, sest mu lahtikäiv koogivorm ei hoia juba ammu enam korralikult kinni, saan seda kasutada ainult küpsetuspaberiga, mis selle koogi puhul on välistatud.

Tainas:

100 g võid

180 g jahu

soola

3-4 spl suhkrut

1 munakollane

1-2 spl külma vett

Sega või, jahu, sool ja suhkur, lisa munakollane ja vesi. Pane toidukilesse pakitult 30 minutiks külma. Rulli taigen koogivormi suuruseks ja tõsta õunapoolikutele.

Küpsetada 220 kraadises ahjus 15 minutit.

Vaniljekaste:

1 muna

2 spl suhkrut

5 dl piima

1 spl vaniljesuhkrut

1 spl tärklist

Vahusta munakollane suhkruga heledaks vahuks. Kuumuta paksupõhjalises potis piim keemiseni. Sega tärklis vähese külma veega, klopi kuuma piima hulka.Vala kuum piim aeglase peene joana pidevalt kloppides munavahu hulka, kuni saad ühtlase kastme. Loputa pott kiiresti puhtaks. Vala saadud kaste uuesti puhtasse potti ja aseta tasasele tulele kuumenema, lisa vaniljesuhkur. Sega pidevalt puulusikaga umbes 5 minutit, kuni kaste pakseneb. Tõsta pott suuremasse külma veega täidetud kaussi jahtuma. jahuta aeg-ajalt segades.

Lapsed ainult seda kastet sõidki, kooki ei tahetud.

Kukeseenepirukas

Retsept on siit: http://www.nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=283, muutsin täidist veidi.

Põhi:

125 g võid

400 g jahu

0,5 dl vett

1 munakollane

sool

Põhja taigen jäi väga kuiv purune ja ma arvan, et see võiks olla sobiv kogus suure plaadi jaoks, ümmarguse koogivormi jaoks oli seda liiga palju, jätsin päris palju üle ja kuna tainas oli väga kuiv, siis peale vormi laotamist tõstsin lusikaga natuke vett peale.

Retsepti järgi tuli eelküpsetada 10 minutit 225 kraadises ahjus alumises vahes. Kuigi pirukas tuli kokkuvõttes hea, jäi põhi täiesti valgeks, ilmselt tuleks põhja kauem eelküpsetada.

Täidis:

5 dl praetud kukeseenetükke

soola

pipart

3 muna

3 dl hapukoort

2 dl riivjuustu

Maitsestatud seenetükid laotada eelküpsetatud pirukapõhjale, sinna peale raputada juustu ja lõpuks katta kohevaks vahuks vahustatud ja hapukoorega segatud munadega, millesse on ka natuke soola lisatud.

Küpsetada veel 20 minutit 200 kraadise ahju keskmises vahes.

Hapukoore-munakattega õunatort

,

Retsepti idee Salme Masso "Õunaraamatust", muutsin tehnoloogiat ja osaliselt ka koostist.

Taigen:

150 g jahu

0,5 tl küpsetuspulbrit

0,25 tl soola

2 spl suhkrut

100 g võid

1 spl hapukoort

1 munakollane

Vahustasin köögikombainis või suhkruga, lisasin munakollase, vahustasin, siis küpsetuspulbriga segatud jahu, soola, hapukoore, vahustasin läbi. Taigna laotasin küpsetuspaberiga kaetud koogivormi põhja.

Täidis:

750 g puhastatud õunatükke

1 spl suhkrut

Puhastatud, kooritud õuantükid purustasin köögikombainis peeneks, segasin suhkruga, laotasin taignale.

Kate:

3 muna

2 spl suhkrut

3 spl hapukoort

Munakollased vahustasin suhkruga, lisasin hapukoore ja kõvaks vahuks vahustatud munavalged. Kate jagada ühtlaselt õunatükikeste peale.

Küpsetasin 200 kraadise ahju keskmises vahes umbes 35 minutit.

Hea kook!

Maasikakattega vahukoore-valge shokolaadi kook

Retsept on võetud Pere ja Kodu 2005. aasta kalendrist. Koogi kattest jätsin välja munad.

Põhi:

2,5 dl jahu

1 spl kakaod

75 g võid

2 spl suhkrut

1 munakollane

1 spl õli

2 spl vett

Seagsin köögikombainis või, jahu, suhkru, kakao, siis lisasin muna, õli, vee, töötlesin köögikombainis ühtlaseks taignaks, mille panin küpsetuspaberiga kaetud ümmarguse koogivormi põhja.

Küpsetada 200-kraadise ahju keskmises vahes 15 minutit, lasta jahtuda.

Kate:

150 g valget shokolaadi

2 tl zelatiini

1 dl piima

2 spl suhkrut

1 tl vanilejsuhkrut

4 dl vahukoort

Kaunistuseks maasikaid.

Zelatiin panna piima sisse likku, umbes 10 minuti pärast sulatada mikrolaineahjus 20-30 sekundit tavalisel reziimil soojendades või pliidil vesivannis sulatades.

Shokolaad sulatada vesivannis. Kui shokolaad on juba sulanud, siis võtta pliidilt ära. Valge shokolaad on kapriisne, kui jätta kauemaks, hakkab hoopis uuesti kõvemaks muutuma. Pruuni shokolaadiga on vastupidi - mida kauem sulatada, seda vedelamaks muutub, seda ei saa muidugi lõpmatuseni teha.

Sulatatud zelatiin ja sulatatud shokolaad segada omavahel ja jätta jahtuma.

Vahukoor vahustada 2 spl suhkru ja vaniljesuhkruga.

Jahtunud zelatiini-shokolaadisegu valada vahukoore hulka ja vahustada koos läbi.

Kuna koogipõhi tundus liiga kõva, immutasin seda vähese vedelikuga.

Kate valada jahtunud koogipõhjale, panna külmkappi. Kui kate hakkab juba tarduma, kaunistada kook maasikatega. Kui maasikate panemisega hiljaks jääda ja kate on juba täiesti kõva, ei jää maasikad koogi külge kinni, kuid kui liiga vedelat kooki kaunistada, vajuvad maasikad sisse. Õige aeg on siis kui ei ole enam vedel, aga ka mitte kõva.

Väga maitsva kattega kook!

Kirsi-keedukreemikook

Võtsin eeskujuks retsepti Eesti Naise retseptilisast "Maru magus".

Taigen:

1,5 dl suhkrut

1 muna

2 munakollast

1 sidruni koor

150 g võid

200 g jahu

Vahusta või ja suhkur, lisa ühekaupa munad, riivitud sidrunikoor, lõpuks jahu. Kata küpsetuspaberiga kaetud ümmargune koogivorm 2/3 taignakogusest. 1/3 jäta peale pudistamiseks. Pane taignaga koogivorm pooleks tunniks külmkappi.

Kaste:

2,5 dl piima

2 tl vaniljesuhkrut

2 munakollast

0,75 dl suhkrut

1,5 spl jahu

Pane piim keema. Samal ajal vahusta munakollased suhkruga ja lisa sinna jahu. Lisa munakollase-jahusegu hoogsalt segades kuuma piima hulka. Kuumuta edasi madalal kuumusel paksenemiseni, lisa vaniljesuhkur.

Peale:

300 g kivideta külmutatud kirsse

1 spl suhkrut

Valmis kaste vala koogivormi taignale, kata kirssidega, raputa üle suhkruga ja pudista peale ülejäänud tainas või aseta kirssidele taignaribad.

Küpseta 45 minutit eelkuumutatud 200- kraadise ahju keskmises vahes.

Hea, aga maitsvat vahel olevat kreemi (kastet) oleks võinud seal rohkem olla!

Prantsuse õunakook

Retsept võetud "100 rooga" sarja raamatust.

Väga hea kook, eriti hea on pealmine vahukoore maitseline kreemjas kattekiht!

Põhi:

125 g toasooja võid

1,5 dl tuhksuhkrut

1 muna

2 dl jahu

noaotsaga soola

Vahusta toasoe või suhkruga, lisa muna, seejärel sool ja jahu. Pane tainas toidukilesse pakituna kaheks tunniks külmkappi.

Kate:

õhukesi õunaviile (valge klaar), nii et terve koogipind saab kaetud ühekordse kihiga.

3 munakollast

1 dl suhkrut

2 tl vaniljesuhkrut

1 pk (200 ml) vahustatud vahukoort

Munakollased vahustada suhkru ja vaniljesuhkruga, lisada vahukoor.

Lahtikäiva koogivormi küpsetuspaberiga kaetud põhjale laotada põhja taigen. Tainas jääb hästi pehme, lusikaga saab laiali ajada. Panna ahju ja küpsetada 10 minutit. Siis võtta ahjust välja ja katta õunaviiludegaja valada üle kattega.

Retseptis on öeldud, et peale õunte ja katte panekut eelküpsetatud põhjale tuleks küpsetada 200 kraadises ahjus 40-50 min, aga juba õige varsti oli pealmine kiht täiesti puun, vähendasin kuumust, küpsetamisaeg minu ahjus oli ka tunduvalt lühem.

Soovitaksin küpsetada 175 kraadises ahjus.

Jäätis

Sain jäätise retsepti internetist.

Tegin jäätist ilma jäätisemasinata ja tuli täitsa jäätis. Tegelikult oli sellele juba vedelast pärast nii suur nõudlus, iga natukese aja järel käisin segamas ja siis limpsisime lusikat, kõik pereliikmed olid selle maitsega väga rahul ja ei jõudnud ära oodata, millal juba saab selle kallale asuda, lapsed jõid enda portsud juba vedelana ära, nii et vaevalt suutsin päästa veidi jäätist, mis lasta pildi jaoks kõvaks hanguda. Ei jõudnudki oodata kuni jäätis päris ära külmub.

See jäätis on mõeldud kohe söömiseks, kui jätta see sügavkülmikuse järgmiseks päevaks, siis ta külmub kivikõvaks ja läheb väga kaua aega enne kui seda sööma saab hakata. Kui on siiski soov järgmiseks päevaks ka jätta, võiks ülejäänud jäätise üsna külmununa panna vahvlitopsidesse. Vedelana pannes leotab vahvlitopsi põhja läbi.

1 pk vahustamata vahukoort (200 ml)
800 ml piima (piima ja koore koguseid võib muuta, aga nii et piima ja koort tuleks kokku 1 l)
1,5 tl vanillisuhkrut
5 munakollast
200 ml suhkrut (üsna magus tuli, võiks vähendada 1,5 dl-le)

Vahustamata koor ja piim valada potti, vanillisuhkur sisse, lasta kuumaks. Munakollased vahustada suhkruga, sinna juurde lisada paar lusikat kuuma piimasegu, seejärel valada kogu aeg segades munakollaste vaht piimasegu juurde (sellega võib alustada juba siis kui piim on alles soe). Pliidil kuumutada veidi kuni natuke pakseneb (ega ta tegelikult ikka paksuks ei lähe, võib-olla vedela peti moodi jääb välimuselt). Jahutada. Panna karbi või vormiga sügavkülma. Vähemalt iga 15 min järel käia kapi juures segamas, et jääkristalle ei tekiks sisse ja jäätis tuleks ühtlane, seda teha kuni külmub kõvaks. Aega kulus külmumiseks umbes 4 tundi. Mul oli üsna halb vorm, õigemini oli seal halb segada. Lõpupoole kui jäätist oli sinna nagunii juba vähe jäänud, tõstsin sellest vormist ümber väiksemasse kaussi ja segamise asemel vispeldasin läbi iga natukese aja järel.


Pildil potis paksenenud muna-piimasegu.


Panna kaussi või vormi külmuma, võib ka potiga panna.

Vaarikajäätis

Algne retsept on võetud "100 rooga" sarja raamatust, muutsin seda endale sobivaks.

5 dl piima
6 munakollast
1,5 dl suhkrut
2 dl vahukoort
3 dl vaarikaid
1 tl vaniljesuhkrut

Piim ja vahustamata vahukoor kuumutada keemiseni.
Munakollased vahustada suhkruga heledaks vahuks, lisada kuumale piimale ja kuumutada pidevalt segades umbes 5 minutit, lisa vaniljesuhkur.

Jahuta kuumaveevannis maha ja lisa vaarikad.
Pane sügakülma, sega iga 20 minuti järel. Alguses kipuvad vaarikad põhja külge kinni külmuma, need tuleb siis lusikaga lahti kangutada, ja uuesti jäätise sisse segada, hiljem enam seda ei juhtu.

Väga hea jäätis!

Serveeritud on pitsilisse korvikesse, mille retsept pärineb samuti samast raamatusarjast. Retsepti leiab magusate küpsetiste alt.

Nektariinijäätis (ilma munata)

Mõtlesin välja sellise jäätise:

1 l piima
1,5 dl suhkruga kondenspiima (tegin ise, vt isetehtud toiduained: kondenspiim)
2 dl vahukoort
2 tl suhkrut
5 nektariini
1 tl vaniljesuhkrut

Piima kuumutasin koos kondenspiimaga keemiseni, lisasin vaniljesuhkru. Jahutasin külmaveekausis ja lisasin jahtunud piimale suhkruga vahustatud vahukoore ja nektariinitükikesed.

Vahustatud vahukoor ei tahtnud hästi piimaga seguneda, teinekord paneksin vahukoore ilma vahustamata piima sisse ja kuumutaksin koos. Panin potiga sügavkülma, segasin iga 20 minuti järel. Nektariinitükikesed vajusid alguses põhja ja külmusid sinna kinni, kangutasin nad lusikaga lahti, segasin uuesti jäätise hulka, rohkem seda ei juhtunud.

Kui jäätis oli päris kõvaks külmunud, aga mitte nii kõvaks, et lusikaga võtta ei saaks, tõstsin vahvlitopsidesse, pakkisin toidukilesse ja lasin järgmise päevani külmuda. Selliselt toimides ei muutu söömisel vahvlitopsi põhi pehmeks, kuna isetehtud jäätis külmub väga kõvaks ja selleks ajaks kui ta sulama hakkab on jäätis juba otsas.

Proovisin ka pehmet jäätist vahvlitopsidsesse panna (pildil), aga selliselt ligunesid vahvlitopside põhjad sekunditega läbi ja jäätis hakkas alt välja tilkuma.

Minu tähelepanek on sellien, et munadega tehtud jäätis ei hakka nii kiiresti sulama.
Aga selline lahjem jäätisevariant maitses ka hästi.

Vaarika-toorjuustujäätis (ilma munata)

4 dl toorjuustu (tegin ise, vt isetehtud toiduained: toorjuust)

2 dl suhkruga kondenspiima (tegin ise, vt isetehtud toiduained: kondenspiim)

2 dl lusikaga katki surutud vaarikaid

1 pk vahustatud vahukoort (200 ml)

Segasin läbi toorjuustu, kondenspiima ja vaarikad, lisasin vahustatud vahukoore. Panin sügavkülma, segasin iga 20 minuti järel.

Jälle midagi teistmoodi, samuti hea.

Vale napoleonikook

Selle idee sain ma "Pere ja Kodu" retseptilisast.

Selle koogi tegemiseks pole vaja lehttaigent, põhjade jaoks kasutan vahvlilehti.

Minu arvates on see parem kui tavaline napoleonikook ja muidugi tunduvalt lihtsam teha.

Keedukreem:

5 munakollast vahustada 1,5 dl suhkruga heledaks vahuks,

lisada 2 spl jahu, vahustada segamini.

0,5 l piima panna pliidile potti soojenema, sinna hakata vähehaaval lisama munasegu, kogu aeg hoogsalt segades. Kuumutada kuni hakkab mullitama ja pakseneb, mitte keeta. Lisada vaniljesuhkrut.

Lasta jahtuda, aeg-ajalt segade, et nahka peale ei tekiks.

Alguses peale kuumutamist on keedukreem üsna vedel, nagu pildil näha.

Jahtudes muutub aga selliseks paksuks, ei tilgu enam lusika pealt kohe maha.

Panin 2 kandilist vahvlilehte kõrvuti kandikule (müügil on ka ümmargusi vahvlilehti), igale kihile määrisin peale keedukreemi. Selles pakis oli 16 vahvlilehte. Kaks lehte jätta alles peale pudistamiseks. Selle koguse kreemi jaoks on lehti natuke palju, jätsin 2 vahvlilehte üle. Minul tuli 6 kihti. Muidugi võib ka keedukreemi teha pool kogust rohkem.

Vahvlilehed võiks enne morsiga läbi immutada. Täna tegin ilma immutamata, lusikaga söömiseks jäävad nii lehed liiga kõvad, kuigi pealtnäha ja katsudes on nad pehmed, jäävad süües veidi nätsked, mida immutatud vahvlilehtedega tehes ei juhtu.