Beseekook "õhuline"

5 munavalget

285 g ehk 2,5 dl suhkrut

1/4 tl sidrunhapet

Munavalged vahustada tugevaks vahuks, lisada suhkur ja sidrunhape, vahustada läbi.

Tordipritsist lasta soovitud kujuga küpsetised, kuivatada 100-kraadises ahjus umbes 4 tundi.

Jahtunud besee pooled ühendatakse omavahel võikreemiga, lastakse külmkapis kreemil hanguda, et beseepooled jääksid üksteise külge kinni.

Võikreem:

100 g võid

50 g kondenspiima

50 g tuhksuhkrut

Puuviljakook

Tegemisjuhised saadud jällegi raamatust "Kondiitritöö tehnoloogia".

12 kooki

Koostis:

liivataignapõhi (tegin muretaignast)

võikreem

biskviitpõhi

puuviljad või marjad

zelee

Muretaigen:

100 g toasooja võid
2 dl jahu
2 spl suhkrut
1 muna
1/5 tl soola

Vahustasin köögikombainis või suhkruga, lisasin muna, vahustasin ühtlaseks, siis lisasin jahu, soola, lasin köögikombainil ühtlaseks segada. Laotasin taigna küpsetuspaberiga kaetud väiksemasse kandilisse vormi, sisemiste põhja mõõtudega 22*30 cm. Küpsetasin 200-kraadise ahju keskmises vahes kuni sellise värvini.

Biskviittainas:

5 muna

5 spl suhkrut

2,5 spl jahu

2,5 spl tärklist

Munakollased vahustada suhkruga heledaks vahuks, munavalged vahustada tugevaks vahuks. Munakollasevahule lisada jahu-tärklisesegu ja munavalgevaht, segada ettevaatlikult segamini, valada vormi, küpsetada 200-kraadise ahju keskmises vahes pruuniks, tikuga võib proovida küpsust, kui tikk jääb puhtaks, on valmis.

Küpsetasin samas vormis, milles muretaignapõhjagi. Tegelikult küpsetasin esimesena biskviitpõhja, mille tõstsin küpsetuspaberiga vormist välja, siis küpsetasin samas vormis uue küpsetuspaberi peal muretaignapõhja, mille jätsingi peale küpsemist sinna vormi.

(Biskviitpõhjal on valged laigud, kuna laps käis salaja proovitükke võtmas.)

Võikreem:

200 g võid
100 g kondenspiima ( 7 spl vedelat kondenspiima, tegin kondenspiima ise, keetsin 0,5 l piimast, vt. http://toidupildid.blogspot.com/2007/05/kondenspiim.html, kui on hästi paks kondenspiim, mida mahub lusikale tunduvalt rohkem, siis läheb umbes poole vähem kondenspiima vaja )

100 g tuhksuhkrut

Hakitud või, kondenspiima ja tuhksuhkru panin köögikombaini, segasin köögikombaininoaga ühtlaseks.

Alumiseks kihiks jääb muretaiganpõhi, jäta see vormi põhja, sellele määri pool kogust võikreemi, sinna peale pane immutatud biskviitpõhi (tõsta järjest lusikaga koogipõhjale kompotivedelikku vm), siis teine pool võikreemist. Nüüd tõmba noaga kreemisse koogitükkide piirjooned, tõmbasin jooned nii, et ääred jääksid kookidest välja, ääreriba lõikasin ka hiljem koogitükide lõikamise ajal ära, kata tulevased koogitükid puuviljade või marjadega. Apelsini kasutamisel tuleks see viiludeks lõigata koos koorega ja alles seejärel lõigata igalt viilult ära kooreriba. Kui enne ära koorida, siis pole võimalik ilusaid viile lõigata.

Apelsini viiludega kaetud koogile tõsta tarretise vedelik, mis hakkab õrnalt paksemaks muutuma, kuid ei ole veel tükiliseks tardunud. Selleks, et tarretisevedelik selliseks muutuks, kulub umbes 30 minutit, kuid igaks juhuks võiks iga 5 minuti järel käia tarretist vaatamas, et õiget hetke mitte maha magada. Pane külmkappi tarduma.

Tarretis:

0,5 l kompotivedelikku või head magusat mahla

1 pk "Latpalnta" zelatiini (20 g)

Võta zelatiini paisutamsieks vajalik 0,5 dl - 1 dl vedelikku valmis mõõdetud kompotivedelikust, lase seista kuni on paksuks muutunud, siis sulata mikrolaineahjus soojendamise reziimil 30 sekundit hoides või sulata pliidil tassi või kausiga kuumaveevanni pannes.

Lase külmkapis koogil tarduda tugevaks, siis lõika mööda piirjooni väikesteks kookideks.

Mokakänd

6 kooki

Jätkan nostalgialainetel. Kuigi ma ei tea, kas lapsena seda kooki üldse sõin, on mul plaan jäädvustada need vanad koogid ja ainus võimalus selleks on need ise läbi teha.

Selle koogiga oli kõige keerulisem, internetis ühtegi retsepti leida polnud. Kondiitritöö tehnoloogia raamatus oli öeldud, et koosneb biskviitpõhjast, kohvikreemist, biskviidipurust. Sealt sain ka õetuse, et küpsetada biskviitpõhi ja sellest lõigata iga koogi jaoks 2 ketast. Mul oli võimalus lugeda ka ühe kondiitrieriala õppinud inimese konspekti ja seal õpetati, et läbi tordipritsi lasta taignast väiksed kettad, kuid suure tükina küpsetades ja siis välja lõigates jäävad palju pehmemad, siis ei jää igale koogitükile ümber kõva äär.

Kohvikreemi koostisainete kogused kombineerisin ise.

Biskviitpõhi:

5 muna
5 spl suhkrut
2,5 spl jahu
2,5 spl tärklist

Munakollased vahustada suhkruga heledaks vahuks, munavalged vahustada tugevaks vahuks. Munakollasevahule lisada jahu-tärklisesegu ja munavalgevaht, segada ettevaatlikult segamini, valada vormi, küpsetada 200-kraadise ahju keskmises vahes pruuniks, tikuga võib proovida küpsust, kui tikk jääb puhtaks, on valmis. Küpsetasin ristkülikukujulises vormis,

seest mõõdetud põhjamõõtudega 30 * 22 cm.

Jahtunud tordipõhja peal, külgedel ja all oleva tumedama kihi riivisin ära ja jätsin puisteks. Riivimiseks lükkasin käsiriivi koogipõhja peal.

Jahtunud biskviitpõhjast lõikasin ümmarguse piparkoogivormiga kettad, iga koogi jaoks 2. Õpetuse järgi oleks pidanud immutama ühe koogi pealmist kumerat poolt, sellele panna kreem, peale panna teine põhi tasase poolega üles, kuid mul olid kõik kettad ühtlaselt tasased, nii, et iga koogi mõlema põhja immutasin, selleks tõstsin igale kettale 1 spl morssi. Kui 2 koogipoolt oli kreemiga kokku pandud, siis katsin kreemiga ka küljed ja pealt. Veeretasin kooke külgepidi purus, kaunistasin pealt.

Pildil on näha 3 eri etappi.

Kohvi-võikreem:

100 g võid

50 g tuhksuhkrut (4 spl)

50 g kondenspiima (paksu kondenspiima puhul 2 kuhjaga spl)

0,5 tl konjakit

1 spl kakaopulbrit

1 tl kohviekstrakti

Panin köögikombaini või, tuhksuhkru, kondenspiima, vahustasin segamini ühtlaseks kreemiks, siis lisasin konjaki, kakaopulbri ja kohviekstrakti.

Kohviekstrakt:

0,5 tl kohvipulbrit

3 tl keeva vett

Kohvipulbrile lisada vesi, lasta seista, kurnata, saadud vedelikust 1 tl lisada kreemile.

Biskviitküpsised seenekübarateks:

1 muna

2 spl suhkrut

2 spl jahu

Muankollane vahustada suhkruga heledaks vahuks, munavalge vahustada tugevaks vahuks. Munakollasevahule lisada jahu ja munavalgevaht. Lasta tordipritsist väiksed küpsised, küpsemisel vajuvad laiali, küpsetada kuldpruuniks.

Immutamiseks morssi - igale kettale 1 spl

Kuigi võikreemiga koogid on rammusad ja üle ühe neid ei tahakski, oli kreem väga hea maitsega ja seega ka kook hea.

Rummikook "kartul"

Nendest kogustest tuli 14 kooki.

Kui hakkasin otsima sellise rummikoogi retsepti nagu müüdi siis kui ma laps olin, siis kohtasin erinevaid retsepte, enamasti küpsise koostisega, aga ka biskviitpõhjast hapukoorega, kuid kuna mul on raamat "Kondiitritöö tehnoloogia", siis sealt sain teada, et nende kookide koostises oli lisaks tordipõhjale veel võikreem, kakao, rummiessents. Selles raamatus ei olnud kogustega retsepti, ainult koostisosad, millest koosneb ja kuna sellist retsepti mul ei õnnestunud kuskilt leida, mõtlesin kogused ise ja õnnestus väga hästi. Peale mõne tunnist seismist muutusid koogid kõvaks, mitte mingiks kivikõvaks, ikka olid pehmed, kuid sõrmega katsudes ei tekkinud auku, säilitasid kena kuju ja olid pealt tugevad, täpselt nagu peab.

Koostis:

5 munast tehtud tordipõhi e. 8 dl puru

võikreem

3 spl kakaod

pool pudelit rummiessentsi

Biskviittordipõhi:

5 muna

5 spl suhkrut

2,5 spl jahu

2,5 spl tärklist

Munakollased vahustada suhkruga heledaks vahuks, munavalged vahustada tugevaks vahuks. Munakollasevahule lisada jahu-tärklisesegu ja munavalgevaht, segada ettevaatlikult segamini, valada vormi, küpsetada 200-kraadise ahju keskmises vahes pruuniks, tikuga võib proovida küpsust, kui tikk jääb puhtaks, on valmis.

Jahtunud tordipõhja peal, külgedel ja all oleva tumedama kihi riivisin ära ja jätsin puisteks.

Tordipõhja pudistasin väikesteks tükkideks. Tordipõhjast saadud puru oli 8 dl.

Võikreem:

100 g võid

50 g kondenspiima (tegin kondenspiima ise, keetsin 0,5 l piimast, vt. http://toidupildid.blogspot.com/2007/05/kondenspiim.html , 3,5 spl vedelat kondenspiima kaalus 50 g)
50 g tuhksuhkrut

Hakitud või, kondenspiima ja tuhksuhkru panin köögikombaini, segasin köögikombaininoaga ühtlaseks.

Peale seda valasin köögikombaini võikreemi peale pudistatud koogipõhja, kakaopulbri ja pool väikest pudelit rummiessentsi. Rummiessents oli sellises neljast pudelikesest koosnevas pakendis, ühest pudelist panin pool taignasse, pudeli mõõtu pakendil kirjas polnud. Müüakse kindlasti Selveris.
Segasin köögikombaini noaga kõik segamini kuni tainas tõmbas kokku selliseks palliks.

Vormisin segust 14 palli, mis veeretasin enne riivitud koogipurus, tõmbasin puru pealt vähemaks, tegin kookidesse noa mitte terava poolega õrnad sisselõiked ja lasin peale tupsu võikreemi.

Kaunistuseks tegin uue võikreemi.

Võikreem kaunistuseks:

50 g võid

1 spl kondenspiima

1,5 spl tuhksuhkrut.

Segasin pehme või, kondenspiima ja tuhksuhkru lusikaga segamini, lasin läbi tordipritsi tupsu.

Tuuletaskud/tuuletasku luiged

Kevadel tegin Angeelika Kangi õpetuse järgi tuuletaskust luiki.

Nüüd proovisin Ida Savi raamatust "Saiad, pirukad, koogid" pärit retsepti järgi tuuletaskuid ja need olid paremad. Panen siia mõlemad retseptid ja pildid.

Alustan tavalistest tuuletaskutest. Kuna Ida savi raamatus olid osad kogused klaasides ja võil oli vahemaa 75-100 g, siis määrasin kogused sisetunde järgi.

Keedutaigen:

3 dl vett

75 g margariini või võid

0,5 tl soola

1 spl suhkrut

3 dl jahu

4 muna

Vesi lasta koos rasvaine, soola ja suhkruga keema tõusta. Keedunõu tõstetakse tulelt, jahu valatakse korraga kuuma vedeliku hulka ja segatakse hoogsalt, siis pannakse uuesti tulele ja kuumutatakse segades kuni taigen lööb poti külgedelt lahti ja moodustab palli. Selleks kulus uuesti tulele panekust vaid mõni sekund.

Taignal lastakse natuke jahtuda (10 minutit) ja siis lisatakse ühekaupa munad, peale iga muna lisamist mikserdatakse (mina tegin nii) või klopitakse puulusikaga ühtlaseks. Alguses peale muna lisamist muutub mikserdades taigen väikesteks tükkideks, edasi mikserdades hakkab taigen ühtlasemaks muutuma ja mikseri visplite külge tulema, siis tuleb kiiresti mikserdamine lõpetada, muidu on varsti terve tainas visplite küljes.Taignast pritsitakse läbi tordipritsi või pannakse lusikaga pätsid küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile ja küpsetatakse ahju alumises osas eelkuumutatud ahjus 10 minutit 225-kraadi juures, siis veel 15 minutit 200-kraadises ahjus. Paar minutit enne küpsetamise lõppu, keerata ahjul kuumus maha.

Ahjuust ei tohi avada, vähemalt 15 minuti jooksul, muidu vajuvad küpsetised alla.

Minul vajusid ahjust võttes natuke alla, võib-olla oleks pidanud veidi kauem küpsetama, aga kuna kreem tõstab nagunii toote kõrgust, siis ma ei näinud selles probleemi. Võib-olla kõrget tuuletaskut on lihtsalt kergem täita.

Tuueltaskud jäid head, pehmemat sorti, mitte kõvad kuivikud, jäin väga rahule.

Kohupiima-vahukoorekreem:

400 g kohupiimapastat (Alma, Pagari)

suhkrut nii, et oleks maitselt hea

200 ml (1 pk) vahukoort vahustatult

2 spl suhkrut vahukoore vahustamiseks

1,5 tl zelatiini

2 tl vett zelatiini paisutamiseks

Vahukoor vahustada suhkruga, lisada suhkruga maitsestatud kohupiimapasta ja samal ajal mikserdades paisutatud ja seejärel 15 sekundit mikrolaineahju soojendamise reziimil soojendades või kuumaveevannis tassis sulatatud zelatiin.

Jahtunud tuuletaskud täita tordipritsi pika peenikese otsiku abil kreemiga. Selleks lükata otsik külje pealt tuuletaskusse ja suunata kreemi nii ühele kui teisele poole.




Luiged

Retsept raamatust "100 kooki 3"

Keedutainas:

3 dl vett

100 g võid

näpuotsatäis soola

1 tl suhkrut

3,5 dl jahu

4 muna

Selle retsepti järgi jäi tainas selline:

See tainas jäi paksem kui esimese retsepti järgi ja seda oli raskem läbi tordipritsi lasta.

Selle retsepti järgi tuli küpsetada 200-kraadises ahjus 20 minutit ja siis jätta 10 minutiks suletud uksega ahju.

Täidis:

400 g kohupiima

2 dl vahukoort

1 tl vaniljesuhkrut

1 dl suhkrut

Tuuletaskutel tuli kolmandiku ulatuses lõigata katus pealt ära, poolitada see pikisuunas, nii saab 2 tiiba. Tõsta täidis tuuletaskusse, katta tiibadega, asetada kael kohale.

Kindlasti võiks eelistada zelatiiniga varianti! See zelatiini kogus ei tee kreemist tarretist, kuid muudab kreemi veidi tahkemaks nii, et kreem ei voola tuuletaskutest välja ja süüa on mugavam.

Võiroos (kihilisest pärmitainast)

Tegin ühel päeval nii võiroose kui ka moskva saiakesi, kuna algus ja pool tegevuskäiku on sama, siis tegin neile ühise jutu moskva saia teema all kuni punaste joonteni. Siin jätkan edasi antud lingil olevatest punastest joontest. http://toidupildid.blogspot.com/2008/11/moskva-saiake-kihilisest-prmitainast.html


Nüüd kopeerin siia moskva saiakeste teemast viimase lõigu enne punast joont ja panen siia ka pildid selle lõigu selgituseks.

Sellel tainal, millest tulevad moskva saiad, lasta pool tundi külmkapis seista, võirooside tegemiseks mõeldud tainal lasta seista 1 tund!
Kui võiroosi tainas on 1 tund seisnud, tuleks see rullida lahti ja määrida teistkordselt 2/3 ulatuses pehme- või sulavõiga, pakkida samamoodi kolmeks kokku nagu esimesel korral ja panna veel tunniks ajaks külmkappi - kondiitritöö tehnoloogias oli kirjas 1-2 tunniks, mina hoidsin 5o minutit. Siis saab hakata saiakesi tegema.
Mõlemate saiakeste puhul rullida tainas 24 * 40 cm suuruseks ristkülikust, millest saab lõigata 15 ruutu mõõtudega 8 * 8 cm.

Igal ruudul tõsta nurgad keskele kokku ja suruda kinni, kuid neid ei tohi panna üksteise peale, vaid üksteise kõrvale. Asetada küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, määrida lahtiklopitud munaga ja lasta pannil kerkida. Mina lasin kerkida 20-30 minutit, kuid raamatus "Kondiitritöö tehnoloogia" soovitati kergitada pannil 1-1,5 tundi.

Küpsetasin 250 kraadises ahjus 7 minutit keskel ja siis veel 2 minutit ülemises vahes.

Saiakesed olid head!

Moskva saiake (kihilisest pärmitainast)

Olen jätkuvalt nostalgialainel ja tänasteks katsetuseks oli moskva saiake ja võiroos. Tegin terve koguse tainast, enne külmkappi panekut lõikasin pooleks.

Hakkasin moskva saia retsepti otsima. Ida Savi kreemisaia retsept raamatust "Saiad, pirukad, koogid" ja ka Nami-Namis olev Salme Masso retsept olid liiga napisõnalise õpetusega ja raamatu pärmitainaid ma enam katsetada ei julge peale seda kui olen tõeliselt hea pärmitaigna retsepti enda jaoks leidnud, ei tea isegi, kust.

Vaatasin ka 4/2008 "Oma Maitse" ajakirjas olevat retsepti, aga see oli tavalisest pärmitaignast ja kreemiks oli ka tavaline keedukreem.

Õnneks aga sain ma antikvariaadist omale 1988. a raamatu "Kondiitritöö tehnoloogia" ja sealt sain teada õiged tarkused ja nüüd avalikustan need ka teile.

Nii moskva saia kui ka võiroosi ning veel ka mitmeid teisi tehakse kihilise pärmitaignaga, mille vahele pannakse küll võid, pakitakse kokku ja hoitakse külmkapis, kuid mis ei ole pärmi-lehttaigen.

Seal raamatus oli ainult tehnoloogia ja koostisained, koguseid polnud. Ida Savi raamatus ei olnud mannaga keedukreemi retsepti, õnneks sain selle Nami-Namist, kuid tegemise aluseks võtsin õpetuse, mis oli "Kondiitritöö tehnoloogias".

Sellest raamatust sain veel teada ka selle, et moskva saia kreemi koostisesse kuulub ka manna ja tehakse seda teistmoodi kui tavalist keedukreemi. Raamatus oli ka kreemisaia retsept, millessse ei lisata mannat, kuid moskva saia originaalretseptis on täidises manna, kuid mitte mannapuder.

Jätan neile kahele saiakesele ühise sissejuhatuse, kuna taigen ja algus on sama. Kirjutan lühidalt ka võiroosist. Võiroosi tegemiseks kasutatakse ka kihilist pärmitainast, kuid veel kihilisemat kui moskva saia jaoks, see tähendab, et kui moskva saiakesi võib juba tegema hakata, siis võiroosi jaoks tuleb veelkord tainas lahti rullida, 2/3 tainast võiga katta, kokku pakkida ja panna veel peaaegu tunniks ajaks külmkappi. Võiroose küpsetatakse ka kõvemas kuumuses, retseptis oli 260 kraadi, minu ahju maksimum kuumus on 250.

Igal juhul jäime mõlemate saiakestega rahule, võivad poe omadega vabalt võistelda või on isegi neist üle.

Saiad olid väga kohevad ja pehmed ja muidugi ka head!

Sellest taina kogusest tuli 15 üsna suurt moskva saia ja 15 samuti suurt võiroosi.

Eellugu tuli väga pikk ja ka edasi tuleb pikalt juttu, seega erinevad töö etapid märgistan tumeda kirjaga, et oleks paremini eristatav.

Kihiline pärmitaigen:

Tegin sama pärmitaignaga, mida olen kasutanud ka teiste pärmitaignast küpsetiste tegemiseks, kuid rasvaine koguse muutsin selle küpsetise puhul teistsuguseks.

Eelkergitustainas:

0,5 l piima

400 g jahu

50 g pärmi

1,5 dl suhkrut

Piim lasta käesoojaks, võtta tulelt, lisada suhkruga segatud pärm ja 400 g jahu. Segada lusikaga läbi ja jätta kaanega kaetult 20 minutiks sooja kohta seisma, kuid mitte kuumale pliidiplaadile, küll aga võib kuuma plaadi kõrval hoida või radika peal.

Kui on väga jahe ruum, läheb kauem aega, igal juhul peab olema näha, et mingi kerkimisprotsess on alanud (tekivad väiksed mullikesed), siis võib tainaga edasi tegutseda.

Peale 20 minutit kergitust lisada:

450 g jahu

2 muna

1 dl õli

0,5 tl soola

(kui teha ainult võiroose, siis võiks tainasse panna rohkem soola - paneksin 1,25 tl), kuid kuna tegin ka magusaid saiakesi, siis raputasin lihtsalt võirooside tegemisel saiakestele soola).

Vahele määrimiseks läheb veel lisaks 100 g võid. Hiljem kui tainas lõigatakse pooleks, tuleb võiroosi tainale lisada veel 50 g võid!

Peale 20 minutit eelkergitust lisa tainale lahtiklopitud muna, õli ja 450 g jahu ning sool. Võta peale esimest taina kerkima panemist kohe muna ja õli sooja ruumi soojenema.

Sega tainas mikseri taignakonksudega korralikult läbi kuni hakkab kausi keskele kokku lööma. Juhul kui tainas ei tule kausi küljest lahti ja on vedel, siis on jahu vähe ja tuleb vähese kaupa juurde panna kuni tainas muutub sellise paksusega tainaks, mis lööb natuke äärtest lahti. Kui väikses potis mikserdada, siis tainas paratamatult vajub poti äärtesse tagasi, sest tal lihtsalt pole ruumi, kuid suures potis või suures kausis on see väga hästi näha. Selle retsepti järgi tehes pole vaja jahu juurde lisada, kuid mul on juhtunud sellist asja, et mõõdukannus vaatan ekslikult jahu mõõtude asemel hoopis mingit teist mõõtu, mille maht on väiksem ja siis jääbki vedelam, kuna jahu on lihtsalt vähem pandud.

Tainas jätta sooja kohta kerkima kas kaane või toidukilega kaetult. kui on õhukindlalt kaetud, kerkib kiiremini. Kergitasin tainast peaaegu 1,5 tundi, peab olema kerkinud vähemalt topeltkoguseks.

Kerkinud tainas panna jahusele lauale või rullimisalusele, rullida laiali.

Jagada mõttes tainas kolmeks ja määrida 2/3 ulatuses pehme võiga (arvan, et selleks võib olla ka paksem sulavõi - st mitte päris vedel, sest teistkordsel võiroosi taina määrimisel võiga tegin sualvõiga). Võitükke ei tohiks selle taina puhul peale laotada, muidu tuleb pärmi-lehttainas, mis on ka hea, kuid pole nende saiakeste tegemiseks sobiv, pärmi-lehttainale pannakse muidugi ka hoopis rohkem võid.

Nüüd pakkida tainas kolmeks kokku selliselt, et ilma võita osa tõstetakse ühe võiga osa peale ja teine võiga määritud osa tõstetakse eelmiste peale. Nüüd rullida tainas uuesti ristküliku kujuliseks ja pakkida jälle kolmeks kokku. Nüüd lõikasin selle ristküliku pooleks ja panin kummagi poole eraldi taldrikule toidukilega kaetult külmkappi. Sellel tainal, millest tulevad moskva saiad, lasta pool tundi külmkapis seista, võirooside tegemiseks mõeldud tainal lasta seista 1 tund!

Kui võiroosi tainas on 1 tund seisnud, tuleks see rullida lahti ja määrida teistkordselt 2/3 ulatuses pehme- või sulavõiga, pakkida samamoodi kolmeks kokku nagu esimesel korral ja panna veel tunniks ajaks külmkappi - kondiitritöö tehnoloogias oli kirjas 1-2 tunniks, mina hoidsin 5o minutit. Siis saab hakata saiakesi tegema.

Mõlemate saiakeste puhul rullida tainas 24 * 40 cm suuruseks ristkülikust, millest saab lõigata 15 ruutu mõõtudega 8 * 8 cm

Nüüd lõpeb mõlemale saiale mõeldud jutt, millest edasi lähen ainult moskva saia õpetusega, eraldan selle siin punaste joontega, et kui olen ka võiroosid üles pannud, saan viitada selle retsepti juures olevale õpetusele, mis on punase jooneni.

___________________________________________________________________

___________________________________________________________________

Juba siis kui tainas on kerkima pandud, võiks hakata tegema kreemi.

Keedukreem mannaga:

2 spl jahu

4,5 spl suhkrut

20 g sulatatud võid

2 muna

2 spl mannat

3 dl piima

noaotsaga soola

3/4 tl vaniljesuhkrut

Kreemi tegemise õpetus raamatust "Kondiitritöö tehnoloogia":

Jahu, suhkur ja manna segatakse, lisatakse või ja lahtiklopitud munad, segatakse ühtlaseks lisatakse 1/3 piima kogusest ehk siis 1 dl piima külmana, segatakse korralikult läbi. Pildil näha segu enne kuumutamist.

Nüüd kuumutatakse kreemi pidevalt hoogsalt segades või vispeldades kuni 60 kraadini ja lisatakse ülejäänud keev piim. Võetakse tulelt, segatakse hästi läbi, lisatakse sool, vaniljesuhkur. (Kui jääb vedel, siis võib natuke kuumal kinni keeratud pliidiplaadil veel segades kuumutada, kuid nii et muna ei hüübiks tükkideks , kuid kreem muutub ka jahtudes paksemaks).

Minul ei olnud millegagi temperatuuri mõõta, kuid vaatasin, kui kreem hakkas kiirelt paisuma ja kippus põhjas kokku tõmbama vaatamata suurele kloppimisele, nagu pildil näha, siis lisasin 2 dl keema lastud piima, kella järgi kulus mul selleks 3 minutit kreemi kuumutamist.

Kuna mul piltide tegemisega polnud aega nii korralikult segada, mikserdasin mikseriga kreemi läbi ühtlaseks ja panin külmavee kaussi potiga jahtuma, segasin aeg-ajalt.

Nagu enne punaseid jooni kirjas, tuli tainas rullida 24 * 40 cm suuruseks ristkülikuks ja see omakorda lõigata 15 ruuduks, mõõtudega 8 *8 cm.

Iga ruudu keskele tõstsin 1 tl kreemi, kui kreemi jääb üle, lisada veidi juurde.

Taigen tõsta kahest nurgast üle täidise üksteise peale.

Tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja määrida lahtiklopitud munaga. Lasta tainast saiakestel veel kerkida isegi kuni 20 minutit. Kuna mul ühele plaadile ära ei mahtunud, siis need 5, mis jäid teisele plaadile panin esmalt ahju ja suurel pannitäiel lasin suuremaks kerkida.

Küpsetasin eelkuumutatud 200-kraadise ahju keskmises vahes 11 minutit, kuni olid kuldpruunid.

Kui tavaliselt piserdan ahjust tulnud saiakesed veega märjaks ja katan rätiga, et pehmemad oleksid, siis nende saiakeste puhul polnud selleks mingit vajadust ja ei teinud seda, kuna olid kohe ahjust tulles väga pehmed.

Võiroosi kohta järgneb siin: http://toidupildid.blogspot.com/2008/11/viroos-kihilisest-prmitainast.html