Sojapiima tegemine sojapiimamasinaga

Seoses lapse lehmapiima allergiaga, sai mõni aeg tagasi proovitud ise sojaubadest piima teha, nüüd oli mul võimalus seda Eesti Sojaliidu sojapoes müüdava sojapiimamasinaga teha.

Selleks tuleb sojaoad panna vähemalt 10 tunniks likku, mina leotasin 13 tundi, seejärel hõõruda ube käte vahel, mille tagajärjel tulevad ubadelt lahti neid ümbritsevad kestad. Kestade eemaldamine pidi parandama piima maitset. Kestad saab kergelt kätte kui lasta käte vahel hõõrutud ubadele vesi peale, kestad kerkivad pinnale.

Pildil kestad.

Ühe masinatäie piima tegemiseks tuleks võtta 150 g leotatud ube, selleks mõõta vastava mõõdutopsiku abil leotamiseks 63 g kuivi ube.

Kui oad leotatud, kestad eemaldatud, panna nad piimamasinasse, lasta masinasse vastavalt näidule vett ja panna masin tööle. Umbes 20 minuti pärast annab helisignaal märku piima valmimisest. Seejärel tuleks piim valada läbi riidega vooderdatud sõela, mille järel jääb sõelale okara. Nii lihtne see ongi, piima pole eraldi enam vaja kuumutada.

Masin on tööprotsessi ajal enamus ajast hääletu, vaid paaril korral teeb suhtelsielt vaikset müra.

Või

Tegime täna kokaklubis täiesti tahtmatult võid. Lihtsalt sattusime vahukoore vahustamisega hoogu nii, et saimegi või.

Toorjuust sojajogurtist

Seoses lapse lehmapiimaallergiaga katsetan sojast erinevate toodete tegemist.
Sojajogurtist toorjuustu tegemiseks valasin sojajogurti http://toidupildid.blogspot.com/2010/04/sojajogurt.html riidega vooderdatud sõelale ja lasin külmkapis nõrguda vähmalt 6 tundi.

Sojakohupiim ehk tofu

Proovisin sojakohupiima teha kahte moodi.
I variant:

0,5 l sojapiima
1 sidruni mahl (15 tl)

II variant:
0,5 l sojapiima
0,5 tl sidrunhapet

Tulemus oli üsna sama, sidrunhapet kasutades võib-olla natuke kreemisem kohupiim, kui sidrunimahlaga tehes.Väljatulek oli 0,5 l piimast mõlema variandi puhul 1 dl.
Piim peaks olema 70-80 kraadine, sinna segada juurde sidrunhape või sidrunimahl.Õpetuse järgi peaks laskma 15 minutit kalgeneda, kuid mina nägin, et kalgenemine toimus kohe ära ning ei hakanud pikemalt hoidma. Valasin riidega vooderdatud sõelale, vajutasin sõelal oleva massi kuivaks.

Sojajogurt

Lapsel avastatud lehmapiima allergia tõttu pidin hakkama ise sojaubadest piima tegema, et asendada lehmapiima sojapiimaga http://toidupildid.blogspot.com/2010/04/sojapiima-tegemine-sojaubadest-okara.html ja sojapiimast siis teen omakorda jogurtit.

Olen varem teinud lehmapiimast jogurtit http://toidupildid.blogspot.com/2007/04/isetehtud-jogurt.html, kuid sojapiimast jogurti tegemine ja ka jogurt erineb veidi lehmapiima jogurtist.

Lehmapiimajogurti tegemisel olen näinud, et mida suurem kogus on piima, seda paremini jogurt välja tuleb, sest siis säilib paremini õige temperatuur, seetõttu olen teinud 2 liitrist.

Kuna sojajogurti puhul teadsin, et tõenäoliselt hakkan tegema väiksemaid koguseid ja kui selle jaoks pean lausa ise piima tegema, siis oleks kahju kui jogurt välja ei tule, siis ostsin Eesti Sojaliidust jogurti tegemise masina http://www.sojapood.ee/et/jogurtimasin-jogurti-tegemise-masin-jogurt-soja-loodustooted/
Lehmapiimajogurtil olen kasutanud Gefiluse maitsestamata jogurtit juuretiseks. Kuna maitsestamata sojajogurtit vist ei müüda, siis esimese jogurti tegemiseks tuli osta sealt samast www.sojapood.ee pulbrina jogurti juuretist.

Tegemisõpetuses oli, et tuleks 10-12 tundi hoida masinas, kuid tegelikult oli paks jogurt valmis juba 4-5 tunniga ja nii ma seda kauem masinas ei hoidnud.
Kui lehmapiimast jogurti tegemiseks peab piim olema 45-kraadise temperatuuriga, siis sojapiim ei või olla kuumem kui 40-kraadi. Lehmapiimajogurtit tehes olen ära mõõtnud, et 45-kraadise temperatuuri saavutamsieks kulub täpselt 4 minutit minu pliidi ja potiga. Kuna mul praegu todutermomeetrit pole, kuumutasin sojapiima sojajogurti tegemiseks 3 minutit ja 20 sekundit. Kui piim aurab, siis on temperatuur liiga kõrge. 45 kraadi on siis kui esimene väike aur tekib.

Kui teha kuumast just valmistatud piimast, siis läheb selle mahajahutamiseks päris palju aega. Arvestasin nii, et kui valan piima jogurti tegemise kaussi ja aur kaob täiesti ära, siis lasen veel 10 minutit jahtuda. Sõrmega katsudes ei tohi piim kuum olla.

Mina panin ühel korral juuretise liiga kuuma piima sisse ja tulemuseks oli see, et piim kalgenes ära, ma küll tegin sellest jogurti ja see läks ka paksuks, aga jäi selline tükiline. Kasutasin seda pannkookide tegemiseks.Jogurti tegemisega oli mul mitu ebaõnnestumist, kuid rohkem ei tohiks ebaõnnestumisi tulla, sest olen katsetanud ära erinevad variandid ja saanud teada nipid, mida oleks vaja teada, et jogurt õnnestuks.
Kuna proovisin piima teha kahel meetodil nii tooretest ubadest purustatult ja siis kuumutatult kui ka eelnevalt 2 tundi keedetud ubadest purustades, mõlemal juhul ikka enne korralikult ka ubasid leotades, siis eelnevalt 2 tundi keedetud ubadest ei tulnud jogurtit. Tegin kaks katsetust ja mõlemal juhul tulemus sama, kausis oli vesi ja põhjas paksem mass. Nii et jogurti saamiseks teha piim ikka tooretest ubadest!


Jogurt sai valmis kiiresti, esimesel korral ma ei vaadanud varem kui 8-tunni möödudes ja kausis oli selline paks mass, mis meenutas tugevat tarretist, mis on näha kõige ülemisel pildil.
Järgmisel korral piilusin vahepeal kaussi, oli möödunud vaid 4 tundi kui kausis oli paks jogurt.

Jogurtimasina kasutamine on väga lihtne. Piim panna masinaga kaasas olevasse kaussi, segada juuretisega, katta spetsiaalse kaanega ja tõsta jogurtimasinasse, katta masin kaanega ja panna juhe seina. Masin mingit häält ei tee, hoiab vaid õiget temperatuuri.Juuretise kohta oli jogurti tegemise õpetuses kirjas, et pulbrit panna 1 pakk ja kui edaspidi kasutada juuretiseks juba enda tehtud jogurtit, siis 2-3 spl maitsestamata jogurtit, mina panin 4 spl jogurtit. Õigel temperatuuril sojapiim segada juuretisega. Ka selles osas õnnestus mul kord valesti teha.
Kuna jogurt jääb väga paks, kuid mitte kergelt segatav ja segunev nagu lehmapiimast tehes, siis tuleks see enne piimaga segamist käsivispliga lahti kloppida ühtlaseks ja siis veel omakorda vispeldada ühtlaseks ka jogurtiks mõeldud piimaga, kui panna suurte tükkidena, siis ei pruugi sellest jogurtit tulla.

Alloleval pildil on 4 spl jogurtit võetud juuretiseks. Õige kohe hakkab sellest jogurtist eralduma ka vett. Juuretiseks kasutades valasin ma tekkinud vee ära, kuid söömiseks mõeldud jogurti maitsestamisel kloppisin jogurtisse ka eraldunud vee.
Alloleval pildil on kausist võetud ära lusikatäis jogurtit, pildil on näha jogurti kihiline konsistents.

Jogurti maitsestamiseks panin köögikombaini kokteilikannu külmutatud maasikamoosi ja 2 spl sojajogurtit, mikserdasin selle ühtlaseks, valasin moosisegu ülejäänud sojajogurti hulka ja vispeldasin käsivispliga ühtlaseks jogurtiks.
Vahepeal kui tegin valest piimast ja jogurt välja ei tulnud, siis ei tahtnud kohe teist juuretisepulbrit ära kulutada ja nii proovisin vahepeal Gefiluse jogurtit juuretiseks kasutada, tulemus oli väliselt samasugune.

Sojapiima tegemine sojaubadest. Okara

Elu pakkus mulle uue väljakutse, nimelt avastati mu ühel lapsel lehmapiima-, nisu- ja munaallergia. Kuna soja sobib, tuli mul hakata avastama senini minu jaoks täiesti tundmatuna olnud sojat.

Kuna sojapiima hind on poes vastuvõetamatult kõrge (~27 kr/l), proovisin ma ise sojaubadest piima teha.

Kuna oli just ka Tallinnasse asja, sai Eesti Sojaliidust ostetud sojaube, 500 g pakk maksab seal 24 kr. Kuna teema on minu jaoks võõras ja alati iga uue teema kohta infot ammutades tekib palju vastuolulisi küsimusi, kuidas on ikkagi õige toimida, eriti kui infot pole palju või kättesaadav info ja arvamused on seinast seina, siis sain häid nõuandeid sojaspetsialistilt Merike Tärk-ilt.

Pildil näha väiksed ümmargused oad, mis meenutavad pigem herneid, peale leotamist on need aga ovaalsed.

Oad panna külma veega likku umbes 14 tunniks, vahepeal võiks ühe korra vett vahetada.
Panin likku pool pakki ehk 25o g sojaube.
Ligunenud oad:

Ligunenud ube tuli 3 sellist tassitäit.

Soja piima tehtavat nii ida- kui ka lääne meetodil.

I See siin on idamaades kasutatav meetod:

Korraga panin köögikombaini kokteilikannu ühe tassitäis ube ja 3 tassi külma vett, purustasin neid seal 2 minutit.

Tulemuseks oli selline piim:
Nüüd tuleks purustatud ubadest saadud piim valada läbi riidega vooderdatud sõela. Sõelale jääb mass, mida nimetatakse okaraks.

Kui piim on välja nõrgunud, võtta riide otsad üleval kokku, keerata vint peale ja pigistada riide sees olev mass võimalikult kuivaks. Saadud piima tuleks kuumutada keemispiiri lähedal 20 minutit.
Riide sisse jääv kuiv mass on okara.
Seda tuleks kuival pannil kuumutada 20 minutit ja säilitada kaanega suletud karbis.
250 g ubade 14-tunnise leotamise järel sain 3 tassitäit ube, millele lisasin juurde iga tassi kohta 3 tassi vett. Piima sain 250 g sojaubadest 2,5 liitrit + 7 dl kuumutatud okarat. Pool pakki (250 g) ube maksab 12 kr. Isetehtud sojaiima hind on 4.80/liiter.
Sojapiima tegemiseks on müüa ka sojapiimamasinat, vt. http://www.sojapood.ee

Okarat saab kasutada erinevates toitudes.

Okaraga saab asendada ka muna - toiduainete sidumiseks kasutatava 1 muna asemel võtta 1 spl okarat + 2 spl vett.

II piima tegemise meetod ehk läänes kasutatav meetod on selline, et sojaube keedetakse 2 tundi ja seejärel purustatakse. Tegin ka selle läbi, lisaks blanžeerisin selle tegemisviisi puhul eelnevalt ube 5 minutit neid keetes, jättes välja sooda, mida soovitati"100 rooga" sarjas ilmunud raamatus "Sõbraks sojaga" blanžeerimisel sojaubadele lisada.

Peale blanžeerimist valasin vee ära, pesin oad külma veega üle ja panin 2 tunniks keema ja siis panin üks tassitäis ube 3 tassi külma veega kokteilikannu purustamisele. Samamoodi üritasin valada piima läbi riidega vooderdatud sõela. Saadud piima keetsin paar minutit.

Tulemus: esiteks ei õnnestunud valminud piima läbi riide valada, sest kogu piim oli sojaubade eelneva keetmise tõttu pudrusem. Valasin läbi tiheda sõela, aga seetõttu jäi piim sogasem, sest sinna sisse sattus ka okarat.
Lisaks ei õnnestunud mul sellisest piimast teha jogurtit, sest see ei tulnud lihtsalt välja, aga jogurtist kirjutan pikemalt mõnes järgmises postituses. Kokkuvõtteks laidan sellel meetodil piima tegemise maha ja jään truuks esimesele - idamaades tehtavale meetodile.

Katsetasin seda piima tegemise varianti lootes, et selliselt tehtud piim tuleb parema maitsega kui I variandi järgi tehes.
Alguses ostsin lapsele prooviks poes müüdavat piima, mis talle väga maitses. Ise tehtud piima proovides ütles ta, et see on halb, oamaitse oli üsna tugevalt. Nii ma siis lootsin, et eelnevalt blanžeeritud ja seejärel keedetud ubadest piima tehes tuleb see parema maitsega, kuid laps hindas selle kahjuks veelgi halvemaks.

Tegin sellest piimast nii jogurtit, tofut ehk sojakohupiima kui ka toorjuustu. Jogurt, mida maitsestasin maasikamoosiga, kiideti laste poolt väga heaks. Tegin katsetuseks sojapiimast ka karamellkisselli, mis samuti maitses lastele väga hästi.
Kuigi piimana juua nad ise tehtud sojapiima ei taha, saan ma edukalt kasutada sojapiima ja sellest tehtud teisi tooteid teistes toitudes asendamaks allergiat tekitavat lehmapiima, pealegi on sojatooted neile ka veregrupidieedi järgi kasulikud.

Okara

See on siis see mass, mis piima läbi riide või kahekordse marli valamisel riidele jääb.

Tegin piima tegelikult kolmel erineval viisil ja igal viisil tehes tuli ka erineva välimuse ja konsistentsiga okara, millel pole ubade iseloomulikku maitset ega lõhna.

I keetmata ubadest tehtud piimast 20 minutit kuumutatud okara - hästi kerge õhuline, nagu biskviittordipõhi oleks pudistatud peeneks puruks.

II - 5 minutit blanžeeritud ubadest kohe ilma keetmata purustatult saadud piimast okara, mida on 20 minutit pannil kuumutatud - peen, tihe, kõvem pudi, meenutab välimuselt täielikult riivsaia, võiks edukalt kasutada paneeringuks.

III - 5 minutit blanžeeritud oad keedetud 2 tundi, siis purustatud koos külma veega piimaks. Sellisest piimast riidele jäänud okarat 15 minutit kuumutades oli tulemuseks suuremate tükkidena okara, mis meenutas välimuselt sojahelbeid ja mida võikski sellena kasutada.

Röstitud okara


5 dl 20 minutit kuumutatud okarat
2 spl suhkrut
2 spl õli

Röstida koos pannil paar minutit samal ajal segades.

Mustasõstra karamellid ja pulgakommid mikrolaineahjus

Retsepti sain internetist.

Koostis:

1/2 dl mustasõstra mahla (kasutasin siirupit, kus mul on 300 g suhkrut liitri kohta)
2 dl suhkrut

Meie mikrolaineahju võimsus on 800 w.

Mahl ja suhkur segada omavahel ja panna võimalikult suurde klaaskaussi. Minul oli 1,5 l kauss, aga ikka kees üle kausi ääre. Pldil on näha, milline näeb välja kommisegu peale mikrolaineahju ukse lahti tegemist.
Kommi saamiseks tuleb mahla-suhkrusegu kuumutada täisvõimsusel (800 W) 3 minutit ja edasi 7 minutit võimsusel, mis on täisvõimsusest 60%. Iga minuti järel teha uks lahti ja segada. Valmis on kommisegu siis kui tal on õrnalt pruunikas värv juures, ei ole enam ilus punane, aga kui liiga pruuniks läheb, siis tuleb kõrbe maitse.

Mikrolaineahjust võetud kuum segu tõsta lusikaga väikeste tükikestena küpsetuspaberile. Pulgakommi tegemiseks panna pulk kommisegu peale, suruda pulka allapoole, et kattuks seguga ja natuke võiks veel kommisegu ka pulga peale panna. Lasta küpsetuspaberil jahtuda, et kommid kõvaks muutuksid. Nii pulgakomme kui ka karamelle võib säilitada toidukilesse pakitult.

Kui vähem aega mikrolaineahjus kuumutada, saab marmelaadi: http://toidupildid.blogspot.com/2007/12/mikrolaineahju-marmelaad.html

Ilma värv- ja säilitusaineteta kommid!

Mikrolaineahju marmelaad

Marmelaadini jõudsin ma katsetuse tulemusena.

Koostis:

1/2 dl mustasõstra mahla (kasutasin siirupit, kus mul on 300 g suhkrut liitri kohta)

2 dl suhkrut

Meie mikrolaineahju võimsus on 800 w.

Mahl ja suhkur segada omavahel ja panna võimalikult suurde klaaskaussi. Minul oli 1,5 l kauss, aga ikka kees üle kausi ääre.

Soojendada mikrolaineahjus 1 minut, siis segada, (pildil on näha, milline näeb välja vahetult peale mikrolaineahju ukse lahti tegemist) kuumutada veel 1 minut, segada ja lõpuks veel üks minut - kokku 3 minutit. Kui kasutada teistsuguse võimsusega mikrolaineahju, muutub kuumutamise aeg.

Pildil tundub segu üsna tume, aga ta oli siiski tumepunane, mitte pruun. Kui muutub pruunikaks, siis saab karamelle teha, aga sellest saab lugeda täpsemalt järgmiselt lingilt: http://toidupildid.blogspot.com/2007/12/mustasstra-karamellid-ja-pulgakommid.html

Mikrolaineahjust võetud kuum segu tõsta lusikaga väikeste tükikestena küpsetuspaberile. Lasta jahtuda, siis võtta noa abil paberi küljest lahti, vormida ümaramaks, seda on kergem teha niiskete kätega ja veeretada suhkrus. Vormisin mõned ka südame kujuliseks. Peale suhkrus veeretamist ei kleepu nad üksteise külge kinni, ega määri käsi.

Hea maitsega maiustus, mis on marmelaadi ja kummikommi vahepealne, ei ole päris nii pehme kui marmelaad, aga mitte ka nii kummine kui kummikomm, saab ikka hammustada.

Kohupiim

Olin proovinud varem teha kohupiima hapendatud piima ja värske piimaga, aga sellisel viisil tehes tuli kohupiima väga vähe. Kui ma õigesti mäletan läks sinna liiter hapendatud piima ja 2 liitrit värsket piima ja sellest kõigest tuli kohupiima umbes 2 spl, pealegi on sellisel kohupiimal vadaku ebameeldiv lõhn ja maitse. Delfi kööginurgas ka keegi õpetas, et hapupiimaga tehes tuleb liiga hapu kohupiim.

Aga nüüd tegin Kohupiimatoitude raamatus antud retsepti järgi ja olen väga rahul. Kohupiim on puhta maitsega, ei mingit vadakumaitset ja väljetulek kogustest, mille ma õige pea annan, on pool liitrit ehk 400 g ja pealegi on seda väga lihtne teha ja peaks tulema poe kohupiimast veidi odavam.

Siinkohal üllatav tähelepanek - tegin samal päeval samast jogurtist nii poepiimast kui ka maapiimast. Ja nii imelik kui see ka pole, tuli poe piimast tehes palju rohkem kohupiima. Nii et kui maapiim just endal tasuta käes pole, siis kohupiima tegemiseks soovitaks osta pigem poepiima, tuleb odavam kui maapiimast tehes. Kes ei usu, proovige järgi!

Aga nüüd asja juurde.

Koostis:

2 l piima

2,5 dl starterit, milleks sobib kas maitsestamata jogurt või pett. Mina kasutasin enda tehtud jogurtit, aga poe jogurtit kasutades tuleks valida naturaalne jogurt, mis ei sisalda paksendajaid ega säilitusainet, näiteks Gefilius. Petiga ma ei ole proovinud teha, seega ei oska öelda, kuidas tulemus erineb.

Piim panna koos jogurti või petiga keema, lasta keema tõusta ja siis hoida 2-5 minutit keemistemperatuuri lähedal kuni on täielikult kalgendunud. Õpetuse kohaselt peaks olema nii, et kui ei sega vahepeal, siis tekib kodujuust. Minul päris kodujuustu saada ei õnnestunud, jäi ikka peenem, läbi sõela ajades peaks aga kohupiimapasta tulema.Valada tihedale sõelale, sõela võib vooderdada ka riidega. Valasin küll riidele, aga ega erilist mõtet sellel ei näinud.Lasta külmas nõrguda.

Tarvitada värskelt või küpsetistes.