Porgandi-pärmitainast keedukreemi saiakesed

2 dl vett
50 g pärmi
5 dl paksu porgandipüreed
1,25 dl suhkrut
1 tl soola
2 muna
1,25 dl õli
450 g + 750 g jahu

Keedukreem:

3 muna
1,5 dl suhkrut
2 spl jahu
0,5 l piima
vanillisuhkrut

Porgandipüree tegemiseks lõigata kooritud porgandid paksemateks viiludeks, keeta vähese veega pehmeks, vesi kurnata ära ja porgandid purustada köögikombainis või sauseguriga.

Käesoe vesi ja porgandipüree segada suhkruga vedeldatud pärmiga, lisada 450 g jahu, segada lusikaga läbi, jätta 20 minutiks eelkerkima.

Võta juba munad ja õli külmkapist välja soojenema.

Peale seda lisa taignale:

lahtiklopitud munad, sool, umbes 750 g jahu ja õli.

Sõtku kätega või sega mikseri taignakonksudega kuni moodustab nõu keskel palli. Kui tainas vajub tagasi mööda nõu põhja laiali, tuleb jahu juurde lisada kuni püsib nõu keskel koos. Lase kerkida kinni kaetult soojas kohas, mitte kuuma pliidiplaadi peal, pigem kuuma pliidiplaadi kõrval või radika peal kuni taigen kerkib vähemalt kahekordseks (umbes 1 tund). Õhukindlalt, näiteks toidukilega kaetult kerkib taigen kiiremini.

Keedukreemi tegemiseks panna piim pliidile potti soojenema, sinna hakata hoogsalt vispeldades vähehaaval lisama suhkruga vahustatud munasegu, kuhu on lõpus lisatud ka jahu . Kuumutada kuni hakkab mullitama ja pakseneb, mitte keeta. Lisada vanillisuhkrut.

Lasta jahtuda aeg-ajalt segades, et nahka peale ei tekiks.

Rullikerkinud tainas laiali, kata poole keedukreemiga, raputa üle pestud rosinatega. Keera ettevaatlikult rulli, lõika juppideks. Asetasin taignast saiakesed üksteisega ligistikku küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Seda tegin seetõttu, et kui lahtist õhu käes küpsevat tainaosa on vähem, jäävad saiakesed mõnusalt pehmed. Siis vajutasin iga saiakese keskosa veidi allapoole ja tõstsin sinna lusikaga keedukreemi.

Küpsetasin 200kraadise ahju keskmises osas küpseks.
Ahjust võetud saiakeste saiaosad tegin veega märjaks, et sai jääks veelgi pehmem.
Väga maitsvad saiakesed!

Romantiline õhtusöök 4

Praeks oli paprika, porgandi ja mozzarellaga täidetud taignas praetud pangasiusefilee rullid. Selleks sulatasin kalafileed, maitsestasin soola ja kalamaitseainega. Täidiseks lõikasin porgandist ja paprikast peenikesed ribad. Kalafileele asetasin paar porgandi ja paprikariba ja mozzarellatüki, keerasin rulli, kinnitasin kahe puutikuga. Vahetult enne praadimist kastsin täidetud kalarullid taignasse.

Tainas:

2 muna

2,5 dl jahu

1,75 dl piima või vett

1,5 tl soola
Taignasse kastetud rullid (lihtsam oleks tainast lusikaga rulli peale tõsta) asetasin pannile praadima, küpsetasin mõlemalt poolt pruuniks ja küpseks.

Lisandiks kartulipüree, mille ümber asetasin praetud kabatšoki kaarjad viilud. Kastmeks porgandi-juustukaste.

Porgandi-juustukaste:

Kastmeks segasin porgandimehu, mis ma just ise tegin piima ja mozzarellaga, kuumutasin keemiseni, lisasin soola ja maitseained.

Magustoiduks biskviidi-besee keedukreemi maius:

Magustoiduks küpsetasin biskviittainast plaaditäie, lõikasin sellest ümmargused kettad, mis katsin rohke keedukreemiga. Keedukreemi retsept siin: http://toidupildid.blogspot.com/2007/04/vale-napoleonikook.html .
Ääred katsin tordipritsi abil beseega.

Besee:
3 munavalget
1 dl suhkrut
Tugevaks vahuks vahustatud munavalgetele lisasin suhkru, vahustasin koos läbi.

Beseega ääristatud koogid panin ahju umbes 15-20 minutiks kuni beseeääred olid õrnalt pruunid. Jahtunult asetasin koogi keskele puuviljad ja marjad.

Šokolaadist südamete tegemiseks lasta läbi pabertuutu küpsetuspaberile kujundid, panna mõneks minutiks sügavkülma. Hoida serveerimiseni külmkapis.
Väga maistev kook sai!

Keedukreemi-biskviittort

Kuna kokkuhoiu kokaklubis tegime ka beseekooke, jäi sealt järgi munakollaseid, millest tegime keedukreemi. Õpetus siin: http://toidupildid.blogspot.com/2007/04/vale-napoleonikook.html

Tordi jaoks küpsetasime tavalise biskviittordipõhja, põhju ei immutanud.

Viini saiad?

Nende saiakeste tegemisõpetusi sai ka igalt poolt otsitud, leidsin 4 varianti, mis olid väga sarnased. Kui ma algselt arvasin, et tegemist on pärmi-lehttaignaga, siis selle taigna tegemine erines minu läbi tehtud pärmi-lehttaignast oluliselt, kuna seda tainast ei kergitatud soojas ja ka pärmitaigna koostisained pidid külmad olema. Aga võib-olla on see üks pärmi-lehhtaigna liik või tegemise variant, raamatus nimetati seda viini saia taignaks.

Tegin retsepti järgi, mis oli raamatus " Täielik kokaraamat".

Ma olin tegelikult neid valmis saiakesi nähes pettunud, võib-olla on selles süüdi mingid nostalgilised mälestused. Mul ei õnnestunud praegu internetist leida viini saiade pilti, aastaid tagasi sain kunagi Fazeri viini saiu, kuna ma rohkem peale seda pole neid saanud, on need viini saiad minu jaoks need tõelised. Minu tehtud saiad erinevad neist nagu öö ja päev. Praegu kahjuks Fazer enam selliseid saiakesi ei tooda ja seega ei saa ma oma mälu värskendada ja üle vaadata, millised nad olid, kuid ma mäletan, et need olid ümmargused, väga õhulised saiad, mille keskel oli keedukreemi taoline kreem. Mälu järgi arvan, et need olid tehtud päris lehttaignast. Võib-olla ei pea viini saiad sellised olema nagu olid Fazeri omad, ma ei tea.

Ka kuju osas oli mul probleeme. Ühes raamatus olid need ümbriku kujulised, teises kolmnurksed, kolmandas ei olnudki kirjas, millised välja näevad. Ajakirjas "Oma Maitse" olid keerutatud äärega. Mina püüdsin teha katse meetodil selliseid nagu ma mäletasin, sellised nad muidugi ei tulnud, aga vähemalt olid ümara kujuga.

Tainas mul külmkapis üldiselt ei kerkinud. Ma arvan, et viga võis ka selles olla, et ma ei katnud külmkappi pannes saiakesi kilega. Mitte üheski retseptis, ei olnud kirjas, et peaks kinni katma ja nii ma läksin kergema vastupanu teed, kuid tainas kuivas külmkapis pealt kõvaks ja ma arvan, et seetõttu ka ei kerkinud. Ja teisest küljest, kuidas saakski kerkimise protsess alata kui ei ole pärmile vajalikku temperatuuri. Isegi kui pärmitainast hiljem külmkapis edasi kergitada, peaks minu arusaamise järgi alguses looma ikkagi pärmile tingimused kergitamiseks, seega peaks ju alguses komponendid soojad olema., et üldse protsess algaks.

Mu jutust võib välja lugeda pettumuse noote.

Pikk eellugu räägitud.

Retseptis oli kirjas, et viini saiakesi saab teha ainult jahedas köögis, suvel polevat peaaegu võimalik.

Tainas:

50 g pärmi

2,5 dl piima

0,5 tl soola

2 spl suhkrut

1 muna

7 dl jahu

300 g margariini (retseptis oli 250-300 g)

Lahusta pärm külmas piimas, lisa sool, suhkur, lahtiklopitud muna, lisa jahu, sega, sõtkuda pole vaja. Tõsta tainas jahusele rullimisalusele, rulli laiali, jaota 2/3 osale külma margariini tükid, jättes 2 cm laiuselt äärtest tühjaks.

Mul olid jäänud ka väiksemad võitükid mingist küpsetamisest järgi ja nii tulid mul ebakorrapärase kujuga margariini-võiviilud. Raamatus öeldi, et margariiniga tulevad kihilisemad saiad kui võiga, minul oli pooleks võid ja margariini.

Nüüd paki tainas kolmeks kokku, alustades ilma võita taignaosast, tõsta enne ka taignaääred paari sentimeetri ulatuses margariini viiludele, et vahelt välja ei tuleks.

Keera kolmeks kokku pandud tainas teistpidi, et mahuks rullida.

Nüüd ma märgin järgnevad tegevused, mis korduvad, tähtedega, et oleks lihtsam jälgida.

A. rulli ettevaatlikult taignarulliga vajutades laiali,

B. paki kolmeks kokku

C - pane 10 minutiks külmkappi

siis jälle A

siis B

C

jälle A

B

C

veel kord A

B

C

Nüüd rulli tainas laiali ja lõika suurteks ruutudeks. Igale ruudule tõsta täidist. Tõstsin taignaääre üles ja hakkasin järjest tainast kokku krookima, nii et kandilisest taignatükist tekiks ümmargune. Kroogitud tainas tõsta täidise peale.

Nüüd tõsta valmis vormitud saiakesed 1-1,5 tunniks külmkappi. Soovitan katta eelnevalt toidukilega. Minu ahjupann külmkappi ei mahu, seetõttu panin vormitud saiakesed küpsetuspaberiga kaetud kandikutele ja peale külmkapis oleku aega tõstsin selle küpsetuspaberiga ahjuplaadile. Määrisin lahtiklopitud munaga.

Küpsetasin 250-kraadises ahju keskmises osas 10 minutit.

Vanillitäidis:

5 dl piima

4 spl jahu

4 munakollast või 2 muna (tulemuselt minu vaatluse põhjal erinevust polnud)

4 spl suhkrut

1,5 pk vanillisuhkrut (paki kaal 16 g)

Klopi potis kahvliga lahti munad, lisa piim, jahu, suhkur, kuumuta hoogsalt segades kuni on piisavalt paks, siis võta tulelt, lisa vanillisuhkur. Lase kreemil jahtuda aeg-ajalt segades, et nahka peale ei tekiks.

Ma ei soovitaks kasutada seda taigna retsepti, pigem siis teha selle pärmi-lehttaigna retsepti järgi, mis tuleb kindlalt kordi parem: http://toidupildid.blogspot.com/2008/10/prmi-lehttainast-kapsapirukad.html

Moskva saiake (kihilisest pärmitainast)

Olen jätkuvalt nostalgialainel ja tänasteks katsetuseks oli moskva saiake ja võiroos. Tegin terve koguse tainast, enne külmkappi panekut lõikasin pooleks.

Hakkasin moskva saia retsepti otsima. Ida Savi kreemisaia retsept raamatust "Saiad, pirukad, koogid" ja ka Nami-Namis olev Salme Masso retsept olid liiga napisõnalise õpetusega ja raamatu pärmitainaid ma enam katsetada ei julge peale seda kui olen tõeliselt hea pärmitaigna retsepti enda jaoks leidnud, ei tea isegi, kust.

Vaatasin ka 4/2008 "Oma Maitse" ajakirjas olevat retsepti, aga see oli tavalisest pärmitaignast ja kreemiks oli ka tavaline keedukreem.

Õnneks aga sain ma antikvariaadist omale 1988. a raamatu "Kondiitritöö tehnoloogia" ja sealt sain teada õiged tarkused ja nüüd avalikustan need ka teile.

Nii moskva saia kui ka võiroosi ning veel ka mitmeid teisi tehakse kihilise pärmitaignaga, mille vahele pannakse küll võid, pakitakse kokku ja hoitakse külmkapis, kuid mis ei ole pärmi-lehttaigen.

Seal raamatus oli ainult tehnoloogia ja koostisained, koguseid polnud. Ida Savi raamatus ei olnud mannaga keedukreemi retsepti, õnneks sain selle Nami-Namist, kuid tegemise aluseks võtsin õpetuse, mis oli "Kondiitritöö tehnoloogias".

Sellest raamatust sain veel teada ka selle, et moskva saia kreemi koostisesse kuulub ka manna ja tehakse seda teistmoodi kui tavalist keedukreemi. Raamatus oli ka kreemisaia retsept, millessse ei lisata mannat, kuid moskva saia originaalretseptis on täidises manna, kuid mitte mannapuder.

Jätan neile kahele saiakesele ühise sissejuhatuse, kuna taigen ja algus on sama. Kirjutan lühidalt ka võiroosist. Võiroosi tegemiseks kasutatakse ka kihilist pärmitainast, kuid veel kihilisemat kui moskva saia jaoks, see tähendab, et kui moskva saiakesi võib juba tegema hakata, siis võiroosi jaoks tuleb veelkord tainas lahti rullida, 2/3 tainast võiga katta, kokku pakkida ja panna veel peaaegu tunniks ajaks külmkappi. Võiroose küpsetatakse ka kõvemas kuumuses, retseptis oli 260 kraadi, minu ahju maksimum kuumus on 250.

Igal juhul jäime mõlemate saiakestega rahule, võivad poe omadega vabalt võistelda või on isegi neist üle.

Saiad olid väga kohevad ja pehmed ja muidugi ka head!

Sellest taina kogusest tuli 15 üsna suurt moskva saia ja 15 samuti suurt võiroosi.

Eellugu tuli väga pikk ja ka edasi tuleb pikalt juttu, seega erinevad töö etapid märgistan tumeda kirjaga, et oleks paremini eristatav.

Kihiline pärmitaigen:

Tegin sama pärmitaignaga, mida olen kasutanud ka teiste pärmitaignast küpsetiste tegemiseks, kuid rasvaine koguse muutsin selle küpsetise puhul teistsuguseks.

Eelkergitustainas:

0,5 l piima

400 g jahu

50 g pärmi

1,5 dl suhkrut

Piim lasta käesoojaks, võtta tulelt, lisada suhkruga segatud pärm ja 400 g jahu. Segada lusikaga läbi ja jätta kaanega kaetult 20 minutiks sooja kohta seisma, kuid mitte kuumale pliidiplaadile, küll aga võib kuuma plaadi kõrval hoida või radika peal.

Kui on väga jahe ruum, läheb kauem aega, igal juhul peab olema näha, et mingi kerkimisprotsess on alanud (tekivad väiksed mullikesed), siis võib tainaga edasi tegutseda.

Peale 20 minutit kergitust lisada:

450 g jahu

2 muna

1 dl õli

0,5 tl soola

(kui teha ainult võiroose, siis võiks tainasse panna rohkem soola - paneksin 1,25 tl), kuid kuna tegin ka magusaid saiakesi, siis raputasin lihtsalt võirooside tegemisel saiakestele soola).

Vahele määrimiseks läheb veel lisaks 100 g võid. Hiljem kui tainas lõigatakse pooleks, tuleb võiroosi tainale lisada veel 50 g võid!

Peale 20 minutit eelkergitust lisa tainale lahtiklopitud muna, õli ja 450 g jahu ning sool. Võta peale esimest taina kerkima panemist kohe muna ja õli sooja ruumi soojenema.

Sega tainas mikseri taignakonksudega korralikult läbi kuni hakkab kausi keskele kokku lööma. Juhul kui tainas ei tule kausi küljest lahti ja on vedel, siis on jahu vähe ja tuleb vähese kaupa juurde panna kuni tainas muutub sellise paksusega tainaks, mis lööb natuke äärtest lahti. Kui väikses potis mikserdada, siis tainas paratamatult vajub poti äärtesse tagasi, sest tal lihtsalt pole ruumi, kuid suures potis või suures kausis on see väga hästi näha. Selle retsepti järgi tehes pole vaja jahu juurde lisada, kuid mul on juhtunud sellist asja, et mõõdukannus vaatan ekslikult jahu mõõtude asemel hoopis mingit teist mõõtu, mille maht on väiksem ja siis jääbki vedelam, kuna jahu on lihtsalt vähem pandud.

Tainas jätta sooja kohta kerkima kas kaane või toidukilega kaetult. kui on õhukindlalt kaetud, kerkib kiiremini. Kergitasin tainast peaaegu 1,5 tundi, peab olema kerkinud vähemalt topeltkoguseks.

Kerkinud tainas panna jahusele lauale või rullimisalusele, rullida laiali.

Jagada mõttes tainas kolmeks ja määrida 2/3 ulatuses pehme võiga (arvan, et selleks võib olla ka paksem sulavõi - st mitte päris vedel, sest teistkordsel võiroosi taina määrimisel võiga tegin sualvõiga). Võitükke ei tohiks selle taina puhul peale laotada, muidu tuleb pärmi-lehttainas, mis on ka hea, kuid pole nende saiakeste tegemiseks sobiv, pärmi-lehttainale pannakse muidugi ka hoopis rohkem võid.

Nüüd pakkida tainas kolmeks kokku selliselt, et ilma võita osa tõstetakse ühe võiga osa peale ja teine võiga määritud osa tõstetakse eelmiste peale. Nüüd rullida tainas uuesti ristküliku kujuliseks ja pakkida jälle kolmeks kokku. Nüüd lõikasin selle ristküliku pooleks ja panin kummagi poole eraldi taldrikule toidukilega kaetult külmkappi. Sellel tainal, millest tulevad moskva saiad, lasta pool tundi külmkapis seista, võirooside tegemiseks mõeldud tainal lasta seista 1 tund!

Kui võiroosi tainas on 1 tund seisnud, tuleks see rullida lahti ja määrida teistkordselt 2/3 ulatuses pehme- või sulavõiga, pakkida samamoodi kolmeks kokku nagu esimesel korral ja panna veel tunniks ajaks külmkappi - kondiitritöö tehnoloogias oli kirjas 1-2 tunniks, mina hoidsin 5o minutit. Siis saab hakata saiakesi tegema.

Mõlemate saiakeste puhul rullida tainas 24 * 40 cm suuruseks ristkülikust, millest saab lõigata 15 ruutu mõõtudega 8 * 8 cm

Nüüd lõpeb mõlemale saiale mõeldud jutt, millest edasi lähen ainult moskva saia õpetusega, eraldan selle siin punaste joontega, et kui olen ka võiroosid üles pannud, saan viitada selle retsepti juures olevale õpetusele, mis on punase jooneni.

___________________________________________________________________

___________________________________________________________________

Juba siis kui tainas on kerkima pandud, võiks hakata tegema kreemi.

Keedukreem mannaga:

2 spl jahu

4,5 spl suhkrut

20 g sulatatud võid

2 muna

2 spl mannat

3 dl piima

noaotsaga soola

3/4 tl vaniljesuhkrut

Kreemi tegemise õpetus raamatust "Kondiitritöö tehnoloogia":

Jahu, suhkur ja manna segatakse, lisatakse või ja lahtiklopitud munad, segatakse ühtlaseks lisatakse 1/3 piima kogusest ehk siis 1 dl piima külmana, segatakse korralikult läbi. Pildil näha segu enne kuumutamist.

Nüüd kuumutatakse kreemi pidevalt hoogsalt segades või vispeldades kuni 60 kraadini ja lisatakse ülejäänud keev piim. Võetakse tulelt, segatakse hästi läbi, lisatakse sool, vaniljesuhkur. (Kui jääb vedel, siis võib natuke kuumal kinni keeratud pliidiplaadil veel segades kuumutada, kuid nii et muna ei hüübiks tükkideks , kuid kreem muutub ka jahtudes paksemaks).

Minul ei olnud millegagi temperatuuri mõõta, kuid vaatasin, kui kreem hakkas kiirelt paisuma ja kippus põhjas kokku tõmbama vaatamata suurele kloppimisele, nagu pildil näha, siis lisasin 2 dl keema lastud piima, kella järgi kulus mul selleks 3 minutit kreemi kuumutamist.

Kuna mul piltide tegemisega polnud aega nii korralikult segada, mikserdasin mikseriga kreemi läbi ühtlaseks ja panin külmavee kaussi potiga jahtuma, segasin aeg-ajalt.

Nagu enne punaseid jooni kirjas, tuli tainas rullida 24 * 40 cm suuruseks ristkülikuks ja see omakorda lõigata 15 ruuduks, mõõtudega 8 *8 cm.

Iga ruudu keskele tõstsin 1 tl kreemi, kui kreemi jääb üle, lisada veidi juurde.

Taigen tõsta kahest nurgast üle täidise üksteise peale.

Tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja määrida lahtiklopitud munaga. Lasta tainast saiakestel veel kerkida isegi kuni 20 minutit. Kuna mul ühele plaadile ära ei mahtunud, siis need 5, mis jäid teisele plaadile panin esmalt ahju ja suurel pannitäiel lasin suuremaks kerkida.

Küpsetasin eelkuumutatud 200-kraadise ahju keskmises vahes 11 minutit, kuni olid kuldpruunid.

Kui tavaliselt piserdan ahjust tulnud saiakesed veega märjaks ja katan rätiga, et pehmemad oleksid, siis nende saiakeste puhul polnud selleks mingit vajadust ja ei teinud seda, kuna olid kohe ahjust tulles väga pehmed.

Võiroosi kohta järgneb siin: http://toidupildid.blogspot.com/2008/11/viroos-kihilisest-prmitainast.html

Kirsi-keedukreemikook

Võtsin eeskujuks retsepti Eesti Naise retseptilisast "Maru magus".

Taigen:

1,5 dl suhkrut

1 muna

2 munakollast

1 sidruni koor

150 g võid

200 g jahu

Vahusta või ja suhkur, lisa ühekaupa munad, riivitud sidrunikoor, lõpuks jahu. Kata küpsetuspaberiga kaetud ümmargune koogivorm 2/3 taignakogusest. 1/3 jäta peale pudistamiseks. Pane taignaga koogivorm pooleks tunniks külmkappi.

Kaste:

2,5 dl piima

2 tl vaniljesuhkrut

2 munakollast

0,75 dl suhkrut

1,5 spl jahu

Pane piim keema. Samal ajal vahusta munakollased suhkruga ja lisa sinna jahu. Lisa munakollase-jahusegu hoogsalt segades kuuma piima hulka. Kuumuta edasi madalal kuumusel paksenemiseni, lisa vaniljesuhkur.

Peale:

300 g kivideta külmutatud kirsse

1 spl suhkrut

Valmis kaste vala koogivormi taignale, kata kirssidega, raputa üle suhkruga ja pudista peale ülejäänud tainas või aseta kirssidele taignaribad.

Küpseta 45 minutit eelkuumutatud 200- kraadise ahju keskmises vahes.

Hea, aga maitsvat vahel olevat kreemi (kastet) oleks võinud seal rohkem olla!

Vale napoleonikook

Selle idee sain ma "Pere ja Kodu" retseptilisast.

Selle koogi tegemiseks pole vaja lehttaigent, põhjade jaoks kasutan vahvlilehti.

Minu arvates on see parem kui tavaline napoleonikook ja muidugi tunduvalt lihtsam teha.

Keedukreem:

5 munakollast vahustada 1,5 dl suhkruga heledaks vahuks,

lisada 2 spl jahu, vahustada segamini.

0,5 l piima panna pliidile potti soojenema, sinna hakata vähehaaval lisama munasegu, kogu aeg hoogsalt segades. Kuumutada kuni hakkab mullitama ja pakseneb, mitte keeta. Lisada vaniljesuhkrut.

Lasta jahtuda, aeg-ajalt segade, et nahka peale ei tekiks.

Alguses peale kuumutamist on keedukreem üsna vedel, nagu pildil näha.

Jahtudes muutub aga selliseks paksuks, ei tilgu enam lusika pealt kohe maha.

Panin 2 kandilist vahvlilehte kõrvuti kandikule (müügil on ka ümmargusi vahvlilehti), igale kihile määrisin peale keedukreemi. Selles pakis oli 16 vahvlilehte. Kaks lehte jätta alles peale pudistamiseks. Selle koguse kreemi jaoks on lehti natuke palju, jätsin 2 vahvlilehte üle. Minul tuli 6 kihti. Muidugi võib ka keedukreemi teha pool kogust rohkem.

Vahvlilehed võiks enne morsiga läbi immutada. Täna tegin ilma immutamata, lusikaga söömiseks jäävad nii lehed liiga kõvad, kuigi pealtnäha ja katsudes on nad pehmed, jäävad süües veidi nätsked, mida immutatud vahvlilehtedega tehes ei juhtu.