Okara-kaerapätsid

3 dl kuiva eelnevalt 20 minutit kuumutatud okarat
1,5 dl vett
3 dl kaerahelbeid purustatult
2 spl õli
2 spl suhkrut

Koostisained segada omavahel, vormida väiksed pätsikesed, küpsetada 200-kraadise ahju keskmises osas kuldpruuniks.

Soja-rosinakook

Allergikust lapsele mõeldes tehtud ilma munata, nisujahuta ja lehmapiimata kook.


1,5 dl rosinaid
1,5 dl suhkrut
4 dl sojajogurtit
6 dl kokkusurutult kuiva okarat
2 dl sojajahu
1 tl küpsetuspulbrit
2 spl tärklist
5 spl õunamoosi

Sojajahu segada küpsetuspulbri, suhkru ja tärklisega, lisada okarale. Sinna juurde lisada ka õunamoos, jogurt ja rosinad, segada läbi, valada küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpsetada 200-kraadise ahju keskmises osas umbes 30 minutit.

Sojatoorjuustu-röstitud okara küpsised

Allergikust lapsele tehtud ilma nisu, muna ja lehmapiimata küpsised.

1 dl sojajogurtist tehtud toorjuustu ( vt: http://toidupildid.blogspot.com/2010/04/toorjuust-sojajogurtist.html)
2 tl suhkrut
0,5 tl vanillisuhkrut
2 dl röstitud okarat


Okara röstimine:
5 dl 20 minutit kuumutatud okarat
2 spl suhkrut
2 spl õli

Röstida koos pannil paar minutit samal ajal segades.

Segasin koostisained, vormisin väiksed lamedad kettad, mis küpsetasin küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadil 200-kraadises kuumuses kuni olid pruunid.
Okara kohta saab täpsemalt lugeda siit: http://toidupildid.blogspot.com/2010/04/sojapiima-tegemine-sojaubadest-okara.html

Sojapannkoogid

Seoses lapse nisujahu-, lehmapiima- ja muna-allergiaga katsetan sojatooteid ja püüan neist midagi välja mõelda.


2 dl kuiva okarat
1 dl + 1 spl sojajahu
0,5 dl purustatud kaerahelbeid
1 dl sojapiima
1 dl vett
1,5 spl suhkrut
1/5 tl soola

Koostisained segada, praadida väiksed pannkoogid. Enne ümber keeramist praadida üsna pruuniks, muidu on oht, et kook võib katki minna.

Sojapiima tegemine sojaubadest. Okara

Elu pakkus mulle uue väljakutse, nimelt avastati mu ühel lapsel lehmapiima-, nisu- ja munaallergia. Kuna soja sobib, tuli mul hakata avastama senini minu jaoks täiesti tundmatuna olnud sojat.

Kuna sojapiima hind on poes vastuvõetamatult kõrge (~27 kr/l), proovisin ma ise sojaubadest piima teha.

Kuna oli just ka Tallinnasse asja, sai Eesti Sojaliidust ostetud sojaube, 500 g pakk maksab seal 24 kr. Kuna teema on minu jaoks võõras ja alati iga uue teema kohta infot ammutades tekib palju vastuolulisi küsimusi, kuidas on ikkagi õige toimida, eriti kui infot pole palju või kättesaadav info ja arvamused on seinast seina, siis sain häid nõuandeid sojaspetsialistilt Merike Tärk-ilt.

Pildil näha väiksed ümmargused oad, mis meenutavad pigem herneid, peale leotamist on need aga ovaalsed.

Oad panna külma veega likku umbes 14 tunniks, vahepeal võiks ühe korra vett vahetada.
Panin likku pool pakki ehk 25o g sojaube.
Ligunenud oad:

Ligunenud ube tuli 3 sellist tassitäit.

Soja piima tehtavat nii ida- kui ka lääne meetodil.

I See siin on idamaades kasutatav meetod:

Korraga panin köögikombaini kokteilikannu ühe tassitäis ube ja 3 tassi külma vett, purustasin neid seal 2 minutit.

Tulemuseks oli selline piim:
Nüüd tuleks purustatud ubadest saadud piim valada läbi riidega vooderdatud sõela. Sõelale jääb mass, mida nimetatakse okaraks.

Kui piim on välja nõrgunud, võtta riide otsad üleval kokku, keerata vint peale ja pigistada riide sees olev mass võimalikult kuivaks. Saadud piima tuleks kuumutada keemispiiri lähedal 20 minutit.
Riide sisse jääv kuiv mass on okara.
Seda tuleks kuival pannil kuumutada 20 minutit ja säilitada kaanega suletud karbis.
250 g ubade 14-tunnise leotamise järel sain 3 tassitäit ube, millele lisasin juurde iga tassi kohta 3 tassi vett. Piima sain 250 g sojaubadest 2,5 liitrit + 7 dl kuumutatud okarat. Pool pakki (250 g) ube maksab 12 kr. Isetehtud sojaiima hind on 4.80/liiter.
Sojapiima tegemiseks on müüa ka sojapiimamasinat, vt. http://www.sojapood.ee

Okarat saab kasutada erinevates toitudes.

Okaraga saab asendada ka muna - toiduainete sidumiseks kasutatava 1 muna asemel võtta 1 spl okarat + 2 spl vett.

II piima tegemise meetod ehk läänes kasutatav meetod on selline, et sojaube keedetakse 2 tundi ja seejärel purustatakse. Tegin ka selle läbi, lisaks blanžeerisin selle tegemisviisi puhul eelnevalt ube 5 minutit neid keetes, jättes välja sooda, mida soovitati"100 rooga" sarjas ilmunud raamatus "Sõbraks sojaga" blanžeerimisel sojaubadele lisada.

Peale blanžeerimist valasin vee ära, pesin oad külma veega üle ja panin 2 tunniks keema ja siis panin üks tassitäis ube 3 tassi külma veega kokteilikannu purustamisele. Samamoodi üritasin valada piima läbi riidega vooderdatud sõela. Saadud piima keetsin paar minutit.

Tulemus: esiteks ei õnnestunud valminud piima läbi riide valada, sest kogu piim oli sojaubade eelneva keetmise tõttu pudrusem. Valasin läbi tiheda sõela, aga seetõttu jäi piim sogasem, sest sinna sisse sattus ka okarat.
Lisaks ei õnnestunud mul sellisest piimast teha jogurtit, sest see ei tulnud lihtsalt välja, aga jogurtist kirjutan pikemalt mõnes järgmises postituses. Kokkuvõtteks laidan sellel meetodil piima tegemise maha ja jään truuks esimesele - idamaades tehtavale meetodile.

Katsetasin seda piima tegemise varianti lootes, et selliselt tehtud piim tuleb parema maitsega kui I variandi järgi tehes.
Alguses ostsin lapsele prooviks poes müüdavat piima, mis talle väga maitses. Ise tehtud piima proovides ütles ta, et see on halb, oamaitse oli üsna tugevalt. Nii ma siis lootsin, et eelnevalt blanžeeritud ja seejärel keedetud ubadest piima tehes tuleb see parema maitsega, kuid laps hindas selle kahjuks veelgi halvemaks.

Tegin sellest piimast nii jogurtit, tofut ehk sojakohupiima kui ka toorjuustu. Jogurt, mida maitsestasin maasikamoosiga, kiideti laste poolt väga heaks. Tegin katsetuseks sojapiimast ka karamellkisselli, mis samuti maitses lastele väga hästi.
Kuigi piimana juua nad ise tehtud sojapiima ei taha, saan ma edukalt kasutada sojapiima ja sellest tehtud teisi tooteid teistes toitudes asendamaks allergiat tekitavat lehmapiima, pealegi on sojatooted neile ka veregrupidieedi järgi kasulikud.

Okara

See on siis see mass, mis piima läbi riide või kahekordse marli valamisel riidele jääb.

Tegin piima tegelikult kolmel erineval viisil ja igal viisil tehes tuli ka erineva välimuse ja konsistentsiga okara, millel pole ubade iseloomulikku maitset ega lõhna.

I keetmata ubadest tehtud piimast 20 minutit kuumutatud okara - hästi kerge õhuline, nagu biskviittordipõhi oleks pudistatud peeneks puruks.

II - 5 minutit blanžeeritud ubadest kohe ilma keetmata purustatult saadud piimast okara, mida on 20 minutit pannil kuumutatud - peen, tihe, kõvem pudi, meenutab välimuselt täielikult riivsaia, võiks edukalt kasutada paneeringuks.

III - 5 minutit blanžeeritud oad keedetud 2 tundi, siis purustatud koos külma veega piimaks. Sellisest piimast riidele jäänud okarat 15 minutit kuumutades oli tulemuseks suuremate tükkidena okara, mis meenutas välimuselt sojahelbeid ja mida võikski sellena kasutada.

Röstitud okara


5 dl 20 minutit kuumutatud okarat
2 spl suhkrut
2 spl õli

Röstida koos pannil paar minutit samal ajal segades.