Rukkileivapuding

Kokaklubi selle nädala teemaks on magustoidud, kus lisaks piimamagustoitudele on ka 2 leivamagustoitu ja et asi liiga läägeks ei läheks sõime vahelduseks ka ahjukartuleid.

See magustoit sai väga hea hinnangu! Nägi välja nagu kook, sai käest süüa.

Allikas: „Pudrud, pudingud, piima- ja püreesupid”

200 g tahket rukkileiba

5 muna

1 kl piima või kohvikoort

5 spl suhkrut

3-4 spl rosinaid või hakitud pähkleid

võid

riivsaia

Leib lõigata õhukesteks viiludeks ja leotada piimas või kohvikoores. Leotatud leib tükeldada lusikaservaga peenemaks. Munakollased vahustada suhkruga, lisada rosinad või pähklid, siis leotatud leib ja vahustatud munavalged. Segu valada võiga määritud ja riivsaiaga ülepuistatud vormi. Küpsetada 200-kraadises kuumuses.

Šokolaadi-riivleib hapukoore ja rosinatega

Lisaks piimamagustoitudele tegime ka kahte leivamagustoitu.

Allikas: L. Remmelgas „Magustoidud”

400 g tahket rukkileiba

3 spl võimargariini

vanilliini

0,5 kl rosinaid

50 g šokolaadi

200 g hapukoort

riivitud sidruni- või apelsinikoort

Rosinad pannakse likku. Leib riivitakse jämedalt. Margariin sulatatakse pannil, samasse lisatakse veidi vanilliini. Riivitud leib pruunistatakse vanillimaitselise margariiniga. Krõbedale leivale riivitakse peale šokolaad ja võetakse siis kohe tulelt. Lastakse jahtuda aeg-ajalt segades, et šokolaad ühtlaselt sulaks. Hapukoore hulka klopitakse riivitud sidrunikoor ja segatakse leotatud nõrutatud rosinad. Magustoidukaussidesse tõstetakse šokolaadileib, maitsestatud hapukoor rosinatega valatakse peale.

Heeringa-kodujuustutort

Retsept on võetud internetist.

Koostis:

120 g heeringafileed

3 dl hapukoort

300 g kodujuustu

5 tl zelatiini

1 dl vett

Peenestasin heeringafilee köögikombainis, lisasin selle kodujuustu ja hapukooresegule, vajadusel lisada soola. Lõpuks valasin juurde paisutatud ja sulatatud zelatiini, samal ajal hoogsalt segades, et zelatiin tükki ei läheks.

Valasin vormidesse ja katsin pealt leivaviiludega. Kui on lahtikäiv vorm, siis tuleks leib kõige alla panna.

Panin külmkappi tarduma.

Sellest kogusest tuli mul 2 pildil olevat vormitäit tarretist. Kasutasin tegelikult Tupperware tarretisevormi keskmist osa.

Maitsev tarretis, milles oli ka piisavalt mahedust!

Peedi-heeringa sõõr

Retsept on võetud Tupperware raamatust: "150 rooga ühe vormiga".

Koostis:

o,5 kg keedetud peeti

200 g heeringa fileed

6 muna

1 sibul

2 küüslauguküünt

500 g hapukoort

20 g (1 pk) zelatiini

5 spl vett

soola

leivaviilud

Riivi peet üsna peenelt, lisa läbi küüslaugupressi pressitud või väga väikseks hakitud küüslauk, sega.

Haki munad, heeringas ja sibul, sega.

Maitsesta hapukoor, lisa 5 spl veega paisutatud ja seejärel sulatatud zelatiin, samal ajal kiirelt segades.

Sega 1/3 kooresegust peediga ja ülejäänud kooresegu heeringa-munaseguga. Lase segul veidi pakseneda.

Tõsta peedi-küüslaugusegu vormis kolme kohta,ülejäänud tühjad kohad täida heeringa-munaseguga nii et täidised oleksid vaheldumisi. Kata leivaviiludega ja pane külmkappi tarduma.

Enne vormist välja võtmist valada vormi põhi, kus on tarretise pealmine osa, üle tulise veega, et tarretis tuleks vormi küljest kergelt ja tervena lahti.

Neile, kes peeti ja heeringat ei põlga, on see väga hea toit ka pidulaual!

Maksa-peedikotletid

400 g toorest maksa

3 dl keedetud peenestatud peeti (3-4 väiksemat tervet peeti)

1 sibul

3 viilu leiba

natuke vett leiva leotamiseks

1 muna

2 spl jahu

peenpipart

1 tl soola

Purustasin keedetud peedid köögikombainis.

Toore maksa ja sibula peenestasin köögikombainis, võib ka hakklihamasinaga. Segasin omavahel peedi ja maksa.

3 kandilist leivaviilu surusin 2,5 dl suurusesse tassi kuhu valasin peale nii palju vett kui mahtus. Tegin sõrmede vahel veega leotatud leiva pudiks ja lisasin maksasegule, segasin juurde muna, soola ja pipra.

Tõstsin õlisele pannile parajad lusikatäied ja praadisin mõlemalt poolt pruuniks.

Päris huvitav, kuigi kotlet on seest ereda peedi värvusega, mis võib mõnes sööjas tõrke tekitada. Miinuseks on ka see, et välimuse järgi ei saa hinnata kotlettide valmimisastet.

Maitsevad ka külmalt leiva peale pandult hästi.

Lisandiks pakkusin sakiliseks lõigatud kartuleid. Neid võib nii keeta kui küpsetada ahjus. Sellist nuga müüakse Viljandis ja Tartus asuvas kaupluses "Tuhat vajalikku asja".

Küüslauguleivad

Minul olid sellised kogused:

600 g leiba

4 küüslauguküünt

1,5 tl soola (rohkem mitte panna, pigem vähem)

õli

Määrisin ahjupanni õliga, õigemini valasin pannile veidi õli. Panin panni ahju, et õli muutuks kuumaks.

Lõikasin leivaviiludest kangid, nagu pildil näha.

Tavaliselt eelistan küüslauguleibade tegemisel Hää rukkileiba, mille viilud on väiksemad, siis tekivad sobivama suurusega kangid.

Lõigatud leivatükid panin suurde kaussi,

kus segasin need läbi soola ja purustatud küüslauguga (küüslaugupressiga või mõnel teisel viisil) ja valasin nad kuumale õlisele pannile, kus segasin nad kohe hoolikalt läbi, et kõik tükid saaksid õliga kokku puutuda.

Küpsetamise aega ei oska kahjuks anda, kuna katsetasin erinevaid viise. 200 kraadises ahjus tavalise küpsetamise programmiga ei hakanud leivad kõvemaks minema. Siis keerasin ahjul sellise programmi ette, kus on kasti sees risti kujutis. Kahjuks ei olnud meie pliidi juhendis nende märkide põhjalikumaid seletusi, seetõttu ei oska täpsemalt öelda, mis programm see on, igal juhul hakkab ventilaator tööle, kuumuse keerasin 250 peale ja panin ülemisse vahesse. Päris kiiresti hakkasid kõvemaks minema.

Eelistan selliseid küüslauguleibu, mis pealt on natuke kõvemad, aga seest veidi pehmed, mitte läbinisti kuivikud.

Igal juhul peaks ahjul töötama ka ventilaator, muidu ei pääse niiskus ahjust välja ja leivad jäävad täiesti pehmeks!

Kastmeks pakkusin kõrvale soolaga maitsestatud toorjuustu ( vt. isetehtud toiduained: toorjuust), sobib ka lihtsalt soolaga hapukoor jms.

Algusest peale ahjus tegin nüüd esimest korda, siiani olen teinud kilplase kombel: alguses praadinud pliidi peal pannil ja siis pannud ahju, aga õnneks saab ka palju lihtsamalt, nagu ma nüüd ära tõestasin.

Taani talutüdruk

Olin kohanud sellist nime varemgi, kuid olin üllatunud kui avastasin oma vanaema 1960. aasta kokanduskursuse masinakirjas retseptid, kus eksisteeris samasuguse pealkirjaga magustoit, arvasin et see on uuema aja nimi.

Magustoidu tegemiseks kasutasin:

vahukoort

riivleiba

(õuna)moosi

Riivleiba saab teha kui lasta leivaviilud kõvaks kuivada ja need siis läbi hakklihamasina lasta või muul viisil purustada.

Sulatasin pannil umbes 50 g võid, lisasin sinna suhkrut (5 tl), segasin neid pannil kuni suhkur oli sulanud ja siis veel natuke, seejärel valasin sinna juurde riivleiva (umbes 0,5 l) ja praadisin koos läbi.

Panin pokaalidesse kihiti vahukoort, riivleiba, õunamoosi jne.

Hea magustoit!

Muna-leivakuubikud

Kõvema leiva viilud lõigata kuubikuteks, praadida veidi õlis.
3 muna kloppida kahvliga lahti (võiks rohkem mune panna), lisada 1 tl soola, munasegu valada pannile leivakuubikutele, segada korralikult läbi, praadida kuni munad on hüübinud.

Riivleiva-kohupiima magustoit

Segasin kohupiimapasta (400 g) 1 dl piima ja suhkruga (kogus proovimise järgi).

Tegin riivleiba, selleks olin vanad kõvaks läinud leivaviilud jätnud õhu kätte kuivama ja kui täitsa kuivikuteks olid muutunud, siis lasin läbi hakklihamasina riivleivaks.
2,5 dl riivleiba praadisin 25 g või ja 1 spl suhkruga läbi.

Võtsin suure kausi, põhja panin kihi kohupiima, sellele riivleiba, siis õunamoosi, kohupiima, riivleiba, õunamoosi, kohupiima ja lõpuks riivleiba.

Pildil pooltühjaks söödud kauss.
Külmkappi seisma ja siis lusikaga tõstsin portsud. Ilusam jääb kui kohe pokaalidesse teha.

Leiva viilu sees praetud muna

Lõika leivaviilule sobiv kujund (süda, lilleõis, ring vm), selleks võib kasutada piparkoogivorme. Parem on teha seda toitu paksemast ise lõigatud viilust. Pane leivaviil kuumale õlisele pannile (väga hea on neid leibu küpsetada ka ahjus). Vala leiva viilu keskele tekkinud auku kas lahtiklopitud maitsestatud muna (õhukese viilu puhul läheb ühe leiavaviilu jaoks umbes pool muna) või paksemasse viilu võib panna terve muna nii, et rebu jääb terveks. Soovi korral võib hilem leiva ümber keerata ja rebu poolt ka praadida.

Leivasupp

Kõva leiva puhul panen leivaviilud potti, lisan rosinaid, katan veega, lasen leival pehmeks liguneda, siis pudistan leiva vee sees katki, lisan mõne lusikatäie suhkrut, ka vaniljesuhkrut, lasen keema tõusta, aeg-ajalt segades. Pehme leiva pudistan kohe kuivalt väikesteks tükkideks, siis lisan vee ja teised asjad ning lasen enne keetmist veidi seista. Kui juba keeb, siis segan kogu-aeg, et keeks ühtlaseks ja põhja ei kõrbeks (umbes 1-2 min). Võtan tulelt ja vahustan mikseriga ühtlaseks, et mõni leivatükk, mis jäänud on, ära kaoks.



Valan kuumalt kaussidesse jahtuma.

Serveerida võib vahukoorega (I ja II pildil), hapukoorega (III pildil) või piimaga.