Karusmarjatarretis

Pestud, aga õienupsudest ja vartest puhastamata karusmarjad panna keema 1 dl veega. Keeta pehmeks ja lasta läbi köögikombaini püreetegija või suruda läbi sõela. Saadud püreele lisada 1 liitri kohta 600 g suhkrut ja keeta umbes 10 minutit. Vaht eemaldada ja purgid sulgeda õhukindlalt.

Hea kasutada pärmitaignast plaadikookides.

Karusmarja-porgandipüree

Tegemisõpetust vaata järgmiselt lingilt. Muidu kõik sama, ainult köögikombainis purustamise asemel tuleks läbi sõela ajada või kasutada selleks köögikombaini püreetegijat ja sellisel juhul pole vaja ka karusmarju eelnevalt vartest ja õienupsudest puhastada.

http://toidupildid.blogspot.com/2007/07/karusmarja-porgandimoos-vale-murakamoos.html

Karusmarja-õunapüree

Võtsin võrdse koguse magusate õunte tükke (martsipan) ja punaste ja roheliste karusmarjade segu.

Karusmarjad panin koos varte ja õienupsudega, õunad lõikasin koos koorega neljaks, eemaldasin ussitanud kohad, mädaplekid ja südamiku. Panin koos keema. Suure poti kohta lisasin 1 dl vett. Alguses kuni vedeliku eraldumiseni segasin korralikult, hiljem keeb rahulikult ise, ilma et põhja keeks.

Kui õunad ja karusmarjad on pehmeks keenud (umbes 1 tund), ajada nad läbi sõela. Mina kasutan selleks köögikombaini püreetegijat.

Saadud püree mõõtsin liitrites ära ja liitri kohta lisasin 300 grammi suhkrut. Keetsin suhkruga umbes 10 minutit, eemaldasin vahu ja sulgesin õhukindlalt purkidesse.

Püreel oli õunapüree kreemikus ja karusmarja vängus.

Nüüd mul on eri värvitoonides moose:)

Karusmarja-porgandimoos (vale murakamoos)

Leidsin selle retsepti ühest hoidiste raamatust ja tundus olavat väärt järgi proovimist. Koguseid muutsin veidi ja moosisuhkru asendasin tavalise suhkruga.

Tegin katsetuseks hästi väikese koguse, sellest tuli 2 pooleliitrist purki moosi.

1 kg karusmarju

0,5 kg porgandeid

3 spl vett

600 g suhkrut

Pestud, õienupsudest ja vartest puhastatud karusmarjad panin potti,

sinna lisasin vee ja jämeda riiviga riivitud porgandid.

Keetsin neid koos 1 tund, siis valasin keenud karusmarjad ja porgandid köögikombaini ja purustasin seal ühtlaseks massiks. Seda võib teha ka saumikseriga, aga kellel pole ühtki neist, saab vast hakklihamasinaga teha.

Saadud püree valasin puhtasse potti, lisasin suhkru ja keetsin 10 minutit.

Vahtu ei tekkinud üldse. Panin moosi purkidesse ja sulgesin õhukindlalt. Moos tuli ilus paks.

Ma ei oska öelda selle moosi seost murakamoosiga, sest pole seda kunagi saanud, aga moos tuli igatahes hea, mõnus mahe maitse, karusmarja moos on vänge, aga sellel seda vänget, kanget maitset juures ei olnud. Võiks proovida isegi 500 g suhkruga 1, 5 kg tooraine kohta, mina panin 600 g, kuigi säilivuse kohapealt ei oska midagi öelda.

Igal juhul on see moos, mida võiks julgelt proovida!

Proovisin teha ka roheliste karusmarjadega, siis tuli moosi värvus selline:

Mustasõstra-karusmarja marmelaad

Panin vartest ja kobaratest puhastamata pestud mustad sõstrad ja karusmarjad potti. Karusmarju oli vähem kui musti sõstraid, aga vahekord pole oluline.

5 l marjade kohta panin 1dl vett ka poti põhja. Kuumutasin marju pidevalt segades kuni marjad muutusid pehmeks, ei olnud enam kõvad, eraldus mahla. Kui palju vett põhja panna, tuleb vedel moos ja ei muutu tarretiseks.

Alguses kui vedeklikku pole veel eraldunud, peab korralikult segama, et põhja ei kõrbeks. Siis valasin need vedelikuga koos olevad katkised marjad köögikombaini püreetegijasse. see on selline kopsik, kus on külje peal tihe sõel ja keskel purustaja. Valan marjad töötavasse köögikombaini ja kohe jookseb läbi sõela kaussi ilma kestade ja seemneteta püree.

Saadud püree mõõtsin liitrise kannuga ära ja valasin suurde potti, kuhu lisasin suhkrut 7l püree kohta panin 4,4 kg suhkrut (1,5 l püree kohta umbes 1 kg suhkrut).

Kui sellist seadet pole, tuleb ette võtta käsitsi läbi sõela hõõrumine, mis on üsna aega nõudev.

Kui suhkur ja püree on potti pandud, kuumutada seda keemiseni aeg-ajalt segades. Enne keema hakkamist tekib moosi pinnale palju heledat vahtu, nii palju, et tekib kahtlus, kas see kõik on ikka vaht, aga kui selle heleda vahukihi eraldab, paistab sealt alt tume moos.

Säilivuse tagamiseks tuleb kõik vaht eemaldada.

Kui tarretis on keema tõusnud ja vaht eemaldatud, panna see pestud purkidesse ja sulgeda õhukindlalt.

Peale keetmist jääb tarretis vedel, nagu paksem mahl, aga jahtudes muutub täiesti paksuks.

Sellise hoidise tegemise eelis on see, et ei ole vaja enne marju puhastada vartest ja õienupsudest ja tulemus on kena välimusega. Tarretisi on hea kasutada magustoitudes, pärmitaignast plaadikoogile, pirukatäidiseks jm.

Tegin samal põhimõttel ja sama suhkrukogusega ka ainult mustast sõstrast.