Mustasõstra-karusmarja marmelaad

Panin vartest ja kobaratest puhastamata pestud mustad sõstrad ja karusmarjad potti. Karusmarju oli vähem kui musti sõstraid, aga vahekord pole oluline.

5 l marjade kohta panin 1dl vett ka poti põhja. Kuumutasin marju pidevalt segades kuni marjad muutusid pehmeks, ei olnud enam kõvad, eraldus mahla. Kui palju vett põhja panna, tuleb vedel moos ja ei muutu tarretiseks.

Alguses kui vedeklikku pole veel eraldunud, peab korralikult segama, et põhja ei kõrbeks. Siis valasin need vedelikuga koos olevad katkised marjad köögikombaini püreetegijasse. see on selline kopsik, kus on külje peal tihe sõel ja keskel purustaja. Valan marjad töötavasse köögikombaini ja kohe jookseb läbi sõela kaussi ilma kestade ja seemneteta püree.

Saadud püree mõõtsin liitrise kannuga ära ja valasin suurde potti, kuhu lisasin suhkrut 7l püree kohta panin 4,4 kg suhkrut (1,5 l püree kohta umbes 1 kg suhkrut).

Kui sellist seadet pole, tuleb ette võtta käsitsi läbi sõela hõõrumine, mis on üsna aega nõudev.

Kui suhkur ja püree on potti pandud, kuumutada seda keemiseni aeg-ajalt segades. Enne keema hakkamist tekib moosi pinnale palju heledat vahtu, nii palju, et tekib kahtlus, kas see kõik on ikka vaht, aga kui selle heleda vahukihi eraldab, paistab sealt alt tume moos.

Säilivuse tagamiseks tuleb kõik vaht eemaldada.

Kui tarretis on keema tõusnud ja vaht eemaldatud, panna see pestud purkidesse ja sulgeda õhukindlalt.

Peale keetmist jääb tarretis vedel, nagu paksem mahl, aga jahtudes muutub täiesti paksuks.

Sellise hoidise tegemise eelis on see, et ei ole vaja enne marju puhastada vartest ja õienupsudest ja tulemus on kena välimusega. Tarretisi on hea kasutada magustoitudes, pärmitaignast plaadikoogile, pirukatäidiseks jm.

Tegin samal põhimõttel ja sama suhkrukogusega ka ainult mustast sõstrast.