Enamikes müügikohtades on müügil kamar, millel on küljes palju rasva. Minu esimene kamararulaadi katsetus oli 1,5 aastat tagasi, siis ma ei taibanud, et rasv tuleks kõik korralikult kamara küljest eemaldada ja seetõttu tuli minu rulaad selline rasvane ja mitte hea.
Nüüd aga avastasin, et Vilandi turul Oskari lihaetis müüakse sellist kamarat, mis on rasvast nii puhtaks tehtud, et pole grammigi rasva küljes. Selle nägemine andis mulle mõtte teha uus katsetus. Kuna ei mäletanud enam, kuidas eelmisel korral tegin, küsisin lausa turumüüjate käest, kas nad teavad, kuidas teha ja saingi nõuandeid. Nüüd avastasin, et ka Nami-Namis on kamararulaadi retsept.
Kõigepealt tegin valmis ühe rulaadi. Katsin kamara poole hakklihaseguga, sinna peale panin porgandid ja munasektorid.
Ilma täidiseta kamaraääred tõsta igast küljest täidise peale. Ülaloleval pildil on näha esimene, tervest tükist tehtud rulaad, seda hakkasin parema külje pealt rullima, ka ikka sama moodi, nagu alloleval pildil, lihtsalt pilt on teise külje pealt tehtud.
Kui ühe rulaadi rulli keerasin, tõstsin taldrikule ja siia tegin sama riide peal teise valmis. Kui mõlemad valmis, lõikasin riide pooleks ja keerasin tugevasti riide ümber rulaadi, sidusin niidiga kinni. Esimese rulaadi puhul kasutasin sellist tehnikat, et iga paari millimeetri järel keerasin uue niidiringi, keerata tuleb päris tugevasti, nii jäävad peale valmimist rullile jooned, mille järgi on hea viiludeks lõigata.
Teise rulaadi keerasin vabalt laiemate vahemaade järel, nagu ka alloleval pildil näha, kuid see oli viga. Mul oli hea võrdlusvõimalus ja selgus, et tihedalt seotud rulaadi puhul oli täidis tugevalt kamara küljes, laiade vahemaade järel seotud rulaadil kippus lõikamisel kamar täidise küljest lahti tulema. Nii et siduge tihedalt kinni!
Panin riidesse mähitud rulaadid suurde potti, sättisin nad sinna kaarega, et ära mahuksid. Panin potti 3 liitrit vett, nii et rulaadid olid rohkelt veega kaetud.
Vette lisasin:
1 loorberilehe
5 terapipart
1,5 spl soola (võiks 2 spl panna, kuna rulaad jäi natuke mage)
1 tl sinepit
Keema hakkamise hetkest keetsin 2 tundi, kuid soovitan keeta vähemalt 2,5 tundi või isegi 3 tundi, kuna kamar jäi mõne koha pealt natuke kõva.
Võtsin rulaadid potist välja ja panin kandikule, peale panin lõikelaua, millele veepoti ja kõrvale teise nõu veega. Võib panna ka suuri kive või midagi muud rasket. Leigena panin kogu kupatuse külmkappi, hoidsin seal vajutise all 4 tundi kuni oli tunda, et rulaad on kõva, mitte enam selline pehme, nagu peale keetmist.
Siis võtsin rulaadi riidest välja ja lõikasin viiludeks. Ülaloleval pildil on rulaad veel riide sees.
Olin rõõmus, et katsetus õnnestus ja rulaad nägi kena välja, kuigi oli natuke mage ja veidi kõva, aga nüüd teine kord juba tean.
4 kommentaari:
Mina tegin eelmine nädal kamararullaadi täpselt sinu õpetuste järgi. Tuli hea ja külalised kiitsid. Oli esimene kord elus seda ise teha.
Super! Tänud!
Suur tänu selle retsepti ja põhjaliku kirjelduse eest! Tegin kõik Sinu juhtnööride järgi ja minu esimene päris ise tehtud rulaad tuli imehea, just selline, nagu ema aastaid tagasi tegi ;) Keetsin 3 tundi ja kamar sai väga mõnus pehme. See kamarate ühendamine on väga hea mõte, mul oli just üks liiga väike ja 1 suurem tükk, tegin nad kokku üheks pikaks rulaadiks. Ainus asi, mida järgmine kord teisiti teen, on see, et ei pane porgandeid täispikkuses sisse, kuna nii oli küllaltki keeruline rulaadi piisavalt kumerdada, et see potti mahuks ;)
Tere,
tegin ka rulaadi, väga hea sai :) Kuigi nüüd alles nägin, et keeduvett ka maitsestati;)
Olen ka selle retsepti järgi rulaadi teinud,päris hea oli.
Eriti meeldib mulle veel see,et Sa jagad oma retseptide juures ka häid nippe ja kirjutad ka oma möödalaskmistest kuidas teinekord mitte teha.
Väga asjalik blogi!
Postita kommentaar