Reede, 29. juuni 2007

Kirsikompott

Pestud, ilma varteta kirsid (ühe purgi tegin ka ilma kivideta, jäid samuti ilusad terved) laduda eelnevalt kuuma veega pestud purkidesse. Kui purgid kirsse täis, valada neile peale siirup. Kuuma siirupit täis purgid tõsta ettevaatlikult suurde potti, mille põhja on pandud kas spetsiaalne rest või mina kasutan selleks vana mitme kordselt kokku pandud käterätti. Lihtsalt poti põhja ei või panna, siis võivad purgid katki minna. Riie panna potti enne vee lisamist, vastupidisel juhul ei saa riiet korralikult poti põhja kui vesi juba potis on. Enne purkide vette panekut võiks vesi olla potis kuum.
Purkidele panna potti kuumutama pannes peale kindlasti kaaned, aga mitte kinni keerata, lihtsalt katteks peale. Mul on pildi tegemise jaoks ilma kaanteta. Vett võiks potis olla peale purkide sisse panekut nii, et purgid oleksid kolmveerand ulatuses vee all. Sellega peab arvestama potti vee panemisel, et purkide vette panekuga tõuseb veetase tunduvalt. Nelja purgi jaoks panin alla poole poti vett.
Midagi ei juhtu ka siis kui purkides marjadel olev siirup on juba jahtunud, aga potis on vesi kuum, ainult siis peab vaatama, et pugid vette pannes katki ei läheks.
Siirup:
1 l vett
500 g suhkrut
Vesi ja suhkur panna koos potti, segada ja lasta keema tõusta, siis võib marjadele valada, aga võib ka lasta veidi jahtuda kui marjad pole veel purkides valmis.
2 l vett + 1 kg suhkrut, sellest siirupi kogusest sain täita 7 kolmveerandliitrist purki.
Potti paneku hetkest kuumutasin keskmisel kuumusel purke 45 minutit, aga see on suhteline ja oleneb purgi sisu ja potis oleva vee temperatuurist.
Millest aru saada, et nüüd on õige aeg purgid välja võtta? Kirsside ümber tekivad väikesed mullikesed ja mõnest kohast on kirsi nahk natuke katki, siis on minu arvates õige aeg.
Välja võetud purgid sulgeda kohe õhukindlalt.

Kirsside külmutamine kobaratena

Otsustasin külmutada mõned kirsid kobaratena varte ja lehtedega, et neid talvel kaunistuseks kasutada. Kui kõik kokku karpi panna, siis tõenäoliselt ei saaks neid külmunult üksteise küljest lahti ja nad läheksid katki.


Seetõttu ladusin ma üksteise kõrvale kihi vartega kirsse,

siis asetasin sinna peale küpsetuspaberi ja ladusin järgmise kihi kirsse ja nii kuni karp sai täis.
Teen seda esmakordselt, aga usun, et selliselt toimides saab neid hiljem edukalt kasutada.

Ilma kivideta kirsside külmutamine


Eemaldasin kirssidest kirsikivi eemaldaja abil kivid. Panin marjad karpi, raputasin suhkrut vahele ja peale, katsin kaanega ning panin sügavkülma.

Selle vahendiga on väga mugav kive kirssidest kätte saada. Kirss sätitakse varre kohaga ülespoole väiksesse kulbikesse nii, et ta oleks otse ja üleval olev toru surutakse vastu kirssi, nii et see lükkab kirsist kivi välja all olevasse auku, kirss ise jääb ülesse toru külge. Tegelikult läheb sellega päris kiiresti. Kirsid jäävad ilusti terveks.




Ostsin selle kirsikivi eemaldaja Novaluxist.

Selliseid kirsse on hea kasutada kookides või lihtsalt moosi asemel.

Neljapäev, 28. juuni 2007

Tarretisega täidetud muretaigna korvikesed

Korvikeste taigen

200 g võid
1 dl suhkrut
2 muna
6 dl jahu
0,25 tl soola

Või vahustada suhkruga, lisa üks muna, vahusta läbi, siis teine muna, vahusta läbi, lõpuks lisa jahu ja sool, vahusta läbi. Kui kohe tegema ei hakka, panna vahepeal külmkappi, et taigen liiga vedelaks ei sulaks.
Kata vormi põhi ja küljed õhukese ühtlase taignakihiga.

Tegin seekord väikeste pesadega muffinipannis. Korvikesed tulid sealt väga hästi välja.

Küpsetasin 200-kraadises ahjus kuni muutuvad kollakas-pruuniks (umbes 10 min).

Korvikesed võib juba mitu päeva varem valmis küpsetada ja säilitada enne täitmist toatemperatuuril.

Täitsin valmis korvikesed väikeste maasikatega ja valasin ettevaatlikult korvikestesse maasikate peale, valgub ka maasikate alla, ei pea eraldi maasikaid tõstma.


Tarretis:
1,5 dl vedelikku (magusat mahla, morssi, punast kompotivedelikku)
2 tl zelatiini
8 tl vett zelatiini paisutamiseks


Panin zelatiini veega paisuma, viie minuti pärast sulatasin mikrolaineahjus 15 sekundit soojendades. Saadud vedeliku segasin tarretisevedelikuga, kuna mul juba mahlad otsas, segasin tarretise tüüpi mustsõstramoosi 2 tl veidi vähem kui 1,5 dl veega kuni lahustus ühtlaseks joogiks. Panin külmkappi tarduma.


Valasin tarretise üsna vedelana korvikestesse. Korvikesed ei muutunud ka järgmiseks päevaks pehmeks, vedelikku välja ei jooksnud.

Serveerimisel kaunistasin vahukoorega.

Tarretisega korvikesed on mu ema "firmaroog" olnud nii kaua kui ma mäletan, alati on kaunistanud nad meie pidulaudu. Tema teeb küll selliste veidi suuremate vormidega kui mina (alloleval pildil). Olen katsetanud paar korda ka nende vormidega, aga selle taignaga ei õnnestu mul suurtes vormides tegemine. Väiksemate sakiliste vormidega õnnestub ideaalselt, aga nendes suurtes jääb korvike põhja külge kinni ka vaatamata eelnevale vormi määrimisele.




Laste sünnipäevaks etgin sellise korvikestega rongi.

Teisipäev, 26. juuni 2007

Peidetud hakkliha


Koorisin 3-liitrilise potitäis kartuleid. Riivisin need vahetult enne vormidesse panekut köögikombainis peenema riiviga. Võtsin peotäie riivitud kartuleid ja pigistasin vedelikust kuivaks (olen teadlik sellest, et koos vedelikuga, läks sealt kindlasti välja ka kasulikke aineid), nii tegin kõigi kartuliribadega.
Lisasin riivitud kartulitele 1 tl soola ja 2 muna, segasin ja katsin õliga määritud 12 pesaga muffinipanni (müüakse Selveris) põhja ja küljed kartuliseguga, panin neid üsna palju. Kartulisegu jätta ka pealt katmiseks.
Täidis:
500 g toorest hakkliha (saab ka vähemaga)
1 riivitud toores porgand
1 tükeldatud sibul
1,5 dl külmutatud herneid (konservherned jäävad kindlasti paremad ja mahlasemad)
1 tl soola
1/5 tl musta peenpipart
1 muna
Täidisained segada omavahel ja tõsta vormidesse riivitud kartuli peale, täidis katta omakorda kartuliseguga, nii et hakkliha ei paista välja.
Pildil vasakul on näha juba kartuliga kaetud hakkliha.
Minul tulid üsna suured kuhjad peale, aga sain kõik kenasti ära jagada, nii et üle ei jäänud midagi. Määrisin pealt hapukoorega, et ei kuivaks liiga ära. Ühele väikesele vormile panin umbes pool tl hapukoort.
Panin küpsema 200 kraadisesse kuuma ahju keskmisesse vahesse ja küpsetasin täpselt 1 tund. Vormidest välja võtmisel olla ettevaatlik, et ilus pruun põhi vormi põhja maha ei jääks. Tegin lusikaga õrnalt äärtes ringi peale ja sain vormikesed tervena kätte.
Täidis teha kindlasti enne kartuli riivimist valmis, sest kartulid hakkavad väga kiiresti hallikaks muutuma. Kui toit on ahjus mõnda aega küpsenud, näeb see välja üsna inetut värvi, kuid serveerimiseks tõstetakse nad vormidest välja nii, et põhi, mis on kaunilt kuldpruun jääb peale ja hallikas inetum pool jääb põhja alla.
Kartuli värvus jäi küll veidi tumedam kui valge, kuid maitse oli väga huvitav. Küpsetatud riivitud kartul meenutas välimuselt niitnuudleid ja maitselt meenutas ka pigem makarone kui kartuleid, neil ei olnud üldse kartuli maitset, ilmselt seetõttu, et pigistasin tärklise välja. Kui mehel lasin arvata, millest see tehtud on, siis kartulit ta ei osanud pakkuda ja endalgi oli raske uskuda, et see kartul on.
Olin maitsega rahul, kõike oli paras jagu. Mulle maitses.

Esmaspäev, 25. juuni 2007

Šašlõkk keefirimarinaadis


1 kg liha (oleksin kasutanud guljashiliha, aga kuna enne jaanipäeva oli sellest kaubast suur puudus, lõigati mulle turul sea kintsulihast sobivad tükid).

1 l keefiri
1 spl soola
2 spl shashlõki maitseainet
4 sibulat
Lisasin keefirile soola ja maitseaine, kontrollisin maitset ning panin sibularattad ja lihatükid.
Jätsin 24 tunniks külmkappi marineerima.
Grillimiseks panna lihatükid ja sibularattad tihedalt üksteise kõrvale grillvarda otsa. Täpsemat grillimise õpetust kahjuks ei oska anda, sest ma ise ei grillinud ja ei olnud aega ka täpselt ajaliselt kõike jälgida ja fikseerida, aga umbes tund aega kulus liha valmimiseks.

Kui enne olin lugenud interneti kommentaare, milles hoiatati äädikamarinaadi eest, et pidi liha kuivaks tegema, aga keefirimarinaad pidi liha väga pehmeks tegema, siis lükkan ümber need väited, sest tegin samast lihatükist lõigatud lihast nii äädikamarinaadi kui ka keefirimarinaadiga ja äädikaga tehtud liha tuli palju mahlasem, lihatüki sees lausa oli liha küpsenud vedelik, väga hea, seevastu keefirimarinaadis tehtud liha oli tunduvalt kuivem ja tuimem!!!

Kuigi liha jäi natuke kuiv, oli maitse väga hea.

Keefirimarinaadi puuduseks on veel see, et liha küljes olev keefir kippus väga kõrbema minema grillides.

Šašlõkk äädikamarinaadis


1 kg liha (oleksin kasutanud guljashiliha, aga kuna enne jaanipäeva oli sellest kaubast suur puudus, lõigati mulle turul sea kintsulihast sobivad tükid).
2 tl soola
1 tl suhkrut
1/4 tl musta peenpipart
0,5 l vett
2 tl äädikat
5 sibulat
Lisasin vette soola, pipart, äädikat, liha ja sibularattad, segasin läbi, katsin kaanega ja jätsin järgmise päevani külmkappi marineerima. Hoidsin 24 tundi.
Lihatükid ja sibularattad panna tihedalt üksteise kõrvale grillvarda otsa. Täpsemat grillimise õpetust kahjuks ei oska anda, sest ma ise ei grillinud ja ei olnud aega ka täpselt ajaliselt kõike jälgida ja fikseerida, aga umbes tund aega kulus liha valmimiseks.
Kui enne olin lugenud interneti kommentaare, milles hoiatati äädikamarinaadi eest, et pidi liha kuivaks tegema, siis lükkan ümber need väited, sest tegin samast lihatükist lõigatud lihast nii äädikamarinaadi kui ka keefirimarinaadiga ja äädikaga tehtud liha tuli palju mahlasem, lihatüki sees lausa oli liha küpsenud vedelik, väga hea, seevastu keefirimarinaadis tehtud liha oli tunduvalt kuivem ja tuimem!!!
Selle retsepti järgi tehes tuli maheda maitsega liha, väga hea. Teinekord prooviksin sinna panna peenpipra asemel shashlõki maitseainet, sest keefirimarinaadiga tehes lisasin just seda ja tuli maitse poolest väga hea, tunduvalt maitsekam kui see, kuigi ka äädikamarinaadis oli lihtne ja hea rahulik maitse, sobib neile, kes väga intensiivset maitset ei taha.

Maasikamägi (küpsisekook)

Kahjuks ei mäleta, kust ma selle retsepti leidsin.

Koostis:

3 pakki eesti küpsiseid
500 g maasikaid
400 g kohupiimapastat
200 g lehmakese kompvekke
4 spl suhkrut
2 tl vaniljesuhkrut
4 dl 4 spl suhkruga vahustatud vahukoort


Kaunistamiseks:
2 dl vahukoort vahustatud 2 spl suhkruga
maasikaid (500 g)


Tarretis:
1 tl zelatiini
4 tl vett
1 dl tarretisevedelikku (mahla, morssi, kompotivedelikku)
Küpsised purustada (tegin köögikombainiga), sinna lisada tükeldatud kompvekid.
Kohupiimapasta segada suhkru ja vaniljesuhkruga ja seejärel vahukoorega. Kohupiima-vahukooresegu ja maasikad lisada küpsistele, segada kõik läbi ja valada toidukilega vooderdatud suurde kaussi. Suruda tihedalt kaussi, jätta järgmise päevani külmkappi seisma.
Järgmisel päeval kallata kook serveerimisalusele, katta pealt ja külgedelt vahukoorega, millele laduda poolitatud maasikad.
Tarretise tegemiseks panin zelatiini veega paisuma, viie minuti pärast sulatasin mikrolaineahjus 10 sekundit soojendades. Saadud vedeliku segasin tarretisevedelikuga, kuna mul juba mahlad otsas, segasin tarretise tüüpi mustsõstra moosi 1 tl 1 dl veega kuni lahustus ühtlaseks joogiks. Panin külmkappi. Kui tarretis hakkab juba klimpjaks muutuma, nii et ei ole enam vedelik, ega ka kõva tarretis, siis on õige aeg tõsta ettevaatlikult lusikaga marjadele, nii et tarretis marjade pealt maha ei jookse.

Pühapäev, 24. juuni 2007

Liha-makaronisupp


Koostis:

supikondid
makaronid
kartulid
porgandid
terapipart
soola
Kõik kogused valida vabalt, supp tuleb igal juhul välja, kogustest oleneb supi paksus, aga kui seda juhtub lugema inimene, kes teeb esimest korda suppi ja ei tea kui palju umbes panna, siis ma annan mingid kogused. Konte umbes 1 kg, porgandit 1-2 tk, vett 3-4 l, makarone 200 g, kartuleid umbes 10 tk (mõeldud 5-liikmelise pere jaoks).
Lihakondid kupatatakse, st lastakse vesi koos kontidega keema tõusta, tekib palju halli vahtu, vesi valatakse ära, kondid ja pott pestakse puhtaks, pannakse uue veega keema. Kui nüüd tekib ka palju vahtu, siis korratakse eelmist tegevust, lastakse veel kord uue veega keema ja valatakse see ära. Kui aga eriti vahtu ei teki enam, siis pestakse kondid puhtaks ja pannakse supi keetmise potti.

Kondid pannakse veega keema, umbes 1,5- 2 tunni pärast, kui liha hakkab valmis saama, lisada väikesed porganditükikesed, kartulitükid ja makaronid.
Kondid tõsta supi seest välja, liha tükeldada ja lisada supile.
Valmis supile lisada maitserohelist.
Supp tuli parem kui oleksin osanud loota!

Küpsise-halvaa maiustus

Retsept on Nami-Nami kokaraamatust.

200 g võid

200 g halvaa

360 g Kohvi või Tee Extra küpsiseid

1 dl 10 % rõõska koort või piima

200 g marmelaadi


Küpsised teha peeneks puruks, halvaa tükeldada peeneks, marmelaad lõigata väikesteks kuubikuteks.

Küpsised, halvaa ja marmelaadid segada omavahel,
lisada rõõsk koor ja või. Segada ühtlaseks massiks, vormida fooliumi abil sobiva kujuga vorstikeseks.
Panna järgmise päevani külmkappi. Serveerimisel lõigata viiludeks.

Neljapäev, 21. juuni 2007

Maasika toormoos


Külmutamiseks mõeldud toormoos on selles mõttes hea, et pane kui vähe suhkrut tahes, säilib ikka hästi ja on muidugi palju tervislikum.
Saab kasutada külmunult ise tehtud jogurti maitsestamiseks, kookide täidiseks, keeta kiselli, sulatatult süüa moosina jne.


Mina panin 1 l puhastatud maasikate kohta 1 dl suhkrut, aga mul olid magusamat sorti maasikad. Marjad ja suhkru purustasin köögikombainis, valasin karpidesse ja panin sügavkülma.
Tervete maasikate külmutamisel soovitan raputada vahele ja peale natuke suhkrut, siis tulevad palju parema maitsega maasikad. Ükskord tegin ilma suhkruta ja need maasikad jäid pärast väga imeliku, halva maitsega, siis kuulsin, et suhkrut peab panema ja sellest ajast peale olen nii teinud ja väga rahul.

Maasikamoos




2,5 l puhastatud maasikaid purustasin köögikombainis. Lisasin 650 g suhkrut, lasin keema ja keetsin madalal kuumusel 50 minutit pidevalt pealt vahtu ära võttes.


Lihtne reegel on see, et moosi keedetakse seni kuni enam vahtu peale ei teki.


Kuuma moosi tõstsin eelnevalt kuuma veega pestud purkidesse, kaanetasime kohe kinni.


Tuli ilus paks moos. Kui maasikaid eelnevalt ei purusta, jäävad nad moosi sees tervetena vedelikku ujuma ja tuleb vedel moos.


Moosi tuli pildil olev kogus - 2 pooleliitrist purki ja üks natuke väiksem.

Shokolaadised maasikad


Sulatasin 25 g väikesteks tükkideks murtud Bitteri shokolaadi (pool väikest tahvlit) mikrolaineahjus tavalise soojendamise reziimi peal - kõigepealt panin 10 sekundit, siis 20 ja veel 10 sekundit, iga etapi vahel vajutasin shokolaaditükke lusikaga.
Kastsin sellesse pestud kuivad maasikad, hoides neid nupsudest kinni. Panin 5 minutiks sügavkülma, et shokolaad kiirelt hanguks.
http://toidupildid.blogspot.com/2007/04/shokolaadimtsidega-viinamarjad.html Siit saab veidi infot juurde sulatatud shokolaadi kasutamise kohta.

Maasika-vahukoore tarretisekoogid


Biskviitpõhjad:

4 muna
4 spl suhkrut
2 spl tärklist + 2 spl jahu (kokku 4 spl - tärklis aitab kaasa, et rullbiskviit ei vajuks küpsetamisel alla ja oleks elastsem).
1/4 tl küpsetuspulbrit

Biskviittaigna lihtne retsept ongi see, et kõike pannakse ühepalju.

Munavalged vahustada kõvaks vahuks, nii et kui kausi teistpidi keerab, ei kuku kausist välja, munakollased vahustada suhkruga heledaks vahuks, siis lisada munakollasevahule tärklis, jahu ja munavalgevaht, segada ettevaatlikult lusikaga tõstes segamini.


Vahele:

maasika toormoosi
2 pk vahukoort (a`200 ml) vahustatud 4 spl suhkruga

Tarretis:

natuke vähem kui 2 dl vedelikku (magusat mahla, morssi, punast kompotivedelikku)

2 tl zelatiini

8 tl vett zelatiini paisutamiseks

Panin zelatiini veega paisuma, viie minuti pärast sulatasin mikrolaineahjus 15 sekundit soojendades. saadud vedeliku segasin tarretisevedelikuga, kuna mul juba mahlad otsas, segasin tarretisetüüpi mustsõstra moosi 1 tl veidi vähem kui 2 dl veega kuni lahustus ühtlaseks joogiks. Panin külmkappi. Kui tarretis hakkab juba klimpjaks muutuma, nii et ei ole enam vedelik, ega ka kõva tarretis, siis on õige aeg tõsta ettevaatlikult lusikaga marjadele, nii et tarretis marjade pealt maha ei jookse.


Biskviittaigen panna küpsetuspaberile, küpsetada keskmises vahes 200 kraadi juures kuni on pealt pruunikaskollane ja puutikuga põhjani torgates jääb tikk puhtaks.

Neljast munast tehtud taignast sain küpsetada ühe põhja südame kujulises vormis ja 12-kohalise muffinipanni kõik pesad said täita taignaga.

Südame kujulise vormi põhja ja osaliselt ääred katsin küpsetuspaberiga, täitsin vormi poolenisti. Küpsetamiseks kulus umbes 15 minutit. Muffinipannis küpsetamine läks tunduvalt kiiremini, panin tainast vähem kui pool vormi kõrgust, süvendid määrisin enne õliga.

Muffinipannis küpsetatud väikesed põhjad lõikasin kaheks kettaks, alumised põhjad katsin maasika toormoosisse, nii et pealmine pool oli täielikult moosiga kaetud, aga põhja alt jäi puhtaks. Asetasin moosised põhjakesed vaagnale ja tõstsin igale peale vahukoort. Sinna peale tõstsin põhja teise ketta, mille katsin samuti vahukoorega. Kaunistasin pealt väikeste maasikate ja tarretisega.
Südame kujulise põhjaga tegin samamoodi, lõikasin kaheks tükiks, kuid ei kastnud põhja moosisse, vaid tõstsin lusikaga üsna palju moosi põhjale, et oleks ka immutav efekt ja sinna peale vahukoore. Eraldi vedelikuga ei immutanud põhjasid, ei jäänud kuivaks.

Kõige ülemisel pildil olev väike kook on asetatud maasika toormoosi peale.

Tõeliselt hea lihtne kook, eriti ahvatlevad olid väikesed koogid!

Kolmapäev, 20. juuni 2007

Meekook (kiire variant)


Taigna retsept on ühelt vene kokanduslehelt, kuid seal kasutati seda hoopis teise koogi tegemiseks.

Taigen:

2 kuhjaga spl mett (80-90 g). Panin enda tehtud võilillemett (vt isetehtud toiduained - võilillemesi, kuigi keetsin mee liiga paksuks, läks külmkapis lausa kõvaks, sulatasin üles ja sain väga hästi kasutada)
2/3 kl suhkrut (klaasi mõõt 200 ml)
3 muna
1 tl soodat
8 dl jahu


Kloppisin kahvliga munad lahti, lisasin suhkru ja mee ja siis soodaga segatud jahu, segasin alguses lusikaga, hiljem käte vahel ühtlaseks taignaks.
Jagasin taigna viieks palliks. Tainas tuli pehme ja väga kergesti rullitav. Rullisin õhukesed ümmargused kettad, kasutasin lahtikäiva koogivormi abi mõõtmisel, et ühesuurused taignakettad tuleksid.
Küpsetasin küpsetuspaberil eelsoojendatud 200 kraadises ahjus keskmises vahes 5-6 minutit, nii et põhjad jäid natuke pehmed.
Immutasin põhjasid kompotivedelikuga, selleks tõstsin lusikaga põhjadele vett, nii et kogu põhi oli vedelikuga kokku hõõrutud. Kõigi põhjade peale kulus kokku ~1 dl vedelikku või isegi vähem.
Immutatud põhja katsin hapukoorega, siis lisasin järgmise põhja, jälle hapukoore jne. Kõige peale pudistasin präänikuid.
Hapukoorele suhkrut ei lisanud, kuid kes soovib magusat kooki, võib seda teha.
Kui me õega hindasime seda kooki, siis tal oli selline ühtlane maitse. Meile mõlemile ja ka teistele maitses see kook, kuid mulle tundus, et ta vajaks mingit erksust - kas hapukat moosi ühe kihi vahele, hapukoorele suhkrut või peale shokolaadiglasuuri, seda juhul kui tahetakse täiuslikku tulemust taga ajada, selliselt nagu minul tehtud, on ka täiesti korralik ja hea kook, aga minu jaoks oli natuke liiga ühtlane maitse, mis vajaks veidi erksuse nooti.
Kui mu eelmine meekook oli täielik läbikukkumine, tainast oli võimatu rullida, jamasin sellega mitu tundi, põhjad tulid paksud ja kook ei olnud midagi erilist, siis seda retsepti julgen küll soovitada, seda on väga lihtne teha ja jääb ilus.
Taignaks kasutasin enam-vähem sama retsepti, mis mul on magusate küpsetiset all retseptis nimega "Kasehalg", ainult jahu kogust suurendasin. Aga jahu kogus oleneb ka mee lusikatäite suurusest. Kuna mina kangutan oma poolkivistunud võilillemeemassi ja mul tuleb sinna hiigelkuhi peale, mille ma siis mikrolaineahjus ära sulatan, siis selle tõttu tuli mul ka rohkem jahu panna. Kellel on normaalsed supilusikatäied mett, sellel võib-olla piisab 6 dl jahust, peab katsetama, nii et saaks rullida ja kinni ei jääks, siis on õige. Kui tainas jääb märg, tuleb jahu juurde panna. Kirjutan kõik need asjad lahti selleks, et kellelgi ei ebaõnnestuks minu antud retseptide järgi tegemine.




Related Posts with Thumbnails