Kaheksas pulma-aastapäev

Täna on meie kaheksas pulma-aastapäev.

Sojapannkoogid

Seoses lapse nisujahu-, lehmapiima- ja muna-allergiaga katsetan sojatooteid ja püüan neist midagi välja mõelda.


2 dl kuiva okarat
1 dl + 1 spl sojajahu
0,5 dl purustatud kaerahelbeid
1 dl sojapiima
1 dl vett
1,5 spl suhkrut
1/5 tl soola

Koostisained segada, praadida väiksed pannkoogid. Enne ümber keeramist praadida üsna pruuniks, muidu on oht, et kook võib katki minna.

Karamellkissell sojapiimast

Kui lehmapiima allergiaga laps isetehtud sojapiima juua ei tahtnud, siis sellest piimast tehtud karamellkissell maitses talle hästi.

Tegin samamoodi kui lehmapiimast.

7 dl sojapiima
3 dl vett
1,25 dl suhkrut
1 dl vett suhkrusiirupi lahustamiseks
2,5 spl tärklist
1 dl vett
Tegemisõpetus siin:

http://toidupildid.blogspot.com/2007/05/karamellkissell.html

Sojakohupiimast kotletid

Kuna üks meie lastest on allergiline nisujahule, lehmapiimale ja munadele, mõtlen välja retsepte, mis ei sisaldaks neid toiduaineid.

5 spl sojakohupiima
3 spl okarat, mida on 20 minutit kuumutatud
4 spl vett
1 spl suhkrut
noaotsaga soola
1 spl sojajahu
vanillisuhkrut

paneerimiseks okarat

Kõik koostisained segada omavahel, vormida väiksed kotletid, paneerida okaras,praadida pannil mõlemalt poolt pruuniks.

Toorjuust sojajogurtist

Seoses lapse lehmapiimaallergiaga katsetan sojast erinevate toodete tegemist.
Sojajogurtist toorjuustu tegemiseks valasin sojajogurti http://toidupildid.blogspot.com/2010/04/sojajogurt.html riidega vooderdatud sõelale ja lasin külmkapis nõrguda vähmalt 6 tundi.

Sojakohupiim ehk tofu

Proovisin sojakohupiima teha kahte moodi.
I variant:

0,5 l sojapiima
1 sidruni mahl (15 tl)

II variant:
0,5 l sojapiima
0,5 tl sidrunhapet

Tulemus oli üsna sama, sidrunhapet kasutades võib-olla natuke kreemisem kohupiim, kui sidrunimahlaga tehes.Väljatulek oli 0,5 l piimast mõlema variandi puhul 1 dl.
Piim peaks olema 70-80 kraadine, sinna segada juurde sidrunhape või sidrunimahl.Õpetuse järgi peaks laskma 15 minutit kalgeneda, kuid mina nägin, et kalgenemine toimus kohe ära ning ei hakanud pikemalt hoidma. Valasin riidega vooderdatud sõelale, vajutasin sõelal oleva massi kuivaks.

Sojajogurt

Lapsel avastatud lehmapiima allergia tõttu pidin hakkama ise sojaubadest piima tegema, et asendada lehmapiima sojapiimaga http://toidupildid.blogspot.com/2010/04/sojapiima-tegemine-sojaubadest-okara.html ja sojapiimast siis teen omakorda jogurtit.

Olen varem teinud lehmapiimast jogurtit http://toidupildid.blogspot.com/2007/04/isetehtud-jogurt.html, kuid sojapiimast jogurti tegemine ja ka jogurt erineb veidi lehmapiima jogurtist.

Lehmapiimajogurti tegemisel olen näinud, et mida suurem kogus on piima, seda paremini jogurt välja tuleb, sest siis säilib paremini õige temperatuur, seetõttu olen teinud 2 liitrist.

Kuna sojajogurti puhul teadsin, et tõenäoliselt hakkan tegema väiksemaid koguseid ja kui selle jaoks pean lausa ise piima tegema, siis oleks kahju kui jogurt välja ei tule, siis ostsin Eesti Sojaliidust jogurti tegemise masina http://www.sojapood.ee/et/jogurtimasin-jogurti-tegemise-masin-jogurt-soja-loodustooted/
Lehmapiimajogurtil olen kasutanud Gefiluse maitsestamata jogurtit juuretiseks. Kuna maitsestamata sojajogurtit vist ei müüda, siis esimese jogurti tegemiseks tuli osta sealt samast www.sojapood.ee pulbrina jogurti juuretist.

Tegemisõpetuses oli, et tuleks 10-12 tundi hoida masinas, kuid tegelikult oli paks jogurt valmis juba 4-5 tunniga ja nii ma seda kauem masinas ei hoidnud.
Kui lehmapiimast jogurti tegemiseks peab piim olema 45-kraadise temperatuuriga, siis sojapiim ei või olla kuumem kui 40-kraadi. Lehmapiimajogurtit tehes olen ära mõõtnud, et 45-kraadise temperatuuri saavutamsieks kulub täpselt 4 minutit minu pliidi ja potiga. Kuna mul praegu todutermomeetrit pole, kuumutasin sojapiima sojajogurti tegemiseks 3 minutit ja 20 sekundit. Kui piim aurab, siis on temperatuur liiga kõrge. 45 kraadi on siis kui esimene väike aur tekib.

Kui teha kuumast just valmistatud piimast, siis läheb selle mahajahutamiseks päris palju aega. Arvestasin nii, et kui valan piima jogurti tegemise kaussi ja aur kaob täiesti ära, siis lasen veel 10 minutit jahtuda. Sõrmega katsudes ei tohi piim kuum olla.

Mina panin ühel korral juuretise liiga kuuma piima sisse ja tulemuseks oli see, et piim kalgenes ära, ma küll tegin sellest jogurti ja see läks ka paksuks, aga jäi selline tükiline. Kasutasin seda pannkookide tegemiseks.Jogurti tegemisega oli mul mitu ebaõnnestumist, kuid rohkem ei tohiks ebaõnnestumisi tulla, sest olen katsetanud ära erinevad variandid ja saanud teada nipid, mida oleks vaja teada, et jogurt õnnestuks.
Kuna proovisin piima teha kahel meetodil nii tooretest ubadest purustatult ja siis kuumutatult kui ka eelnevalt 2 tundi keedetud ubadest purustades, mõlemal juhul ikka enne korralikult ka ubasid leotades, siis eelnevalt 2 tundi keedetud ubadest ei tulnud jogurtit. Tegin kaks katsetust ja mõlemal juhul tulemus sama, kausis oli vesi ja põhjas paksem mass. Nii et jogurti saamiseks teha piim ikka tooretest ubadest!


Jogurt sai valmis kiiresti, esimesel korral ma ei vaadanud varem kui 8-tunni möödudes ja kausis oli selline paks mass, mis meenutas tugevat tarretist, mis on näha kõige ülemisel pildil.
Järgmisel korral piilusin vahepeal kaussi, oli möödunud vaid 4 tundi kui kausis oli paks jogurt.

Jogurtimasina kasutamine on väga lihtne. Piim panna masinaga kaasas olevasse kaussi, segada juuretisega, katta spetsiaalse kaanega ja tõsta jogurtimasinasse, katta masin kaanega ja panna juhe seina. Masin mingit häält ei tee, hoiab vaid õiget temperatuuri.Juuretise kohta oli jogurti tegemise õpetuses kirjas, et pulbrit panna 1 pakk ja kui edaspidi kasutada juuretiseks juba enda tehtud jogurtit, siis 2-3 spl maitsestamata jogurtit, mina panin 4 spl jogurtit. Õigel temperatuuril sojapiim segada juuretisega. Ka selles osas õnnestus mul kord valesti teha.
Kuna jogurt jääb väga paks, kuid mitte kergelt segatav ja segunev nagu lehmapiimast tehes, siis tuleks see enne piimaga segamist käsivispliga lahti kloppida ühtlaseks ja siis veel omakorda vispeldada ühtlaseks ka jogurtiks mõeldud piimaga, kui panna suurte tükkidena, siis ei pruugi sellest jogurtit tulla.

Alloleval pildil on 4 spl jogurtit võetud juuretiseks. Õige kohe hakkab sellest jogurtist eralduma ka vett. Juuretiseks kasutades valasin ma tekkinud vee ära, kuid söömiseks mõeldud jogurti maitsestamisel kloppisin jogurtisse ka eraldunud vee.
Alloleval pildil on kausist võetud ära lusikatäis jogurtit, pildil on näha jogurti kihiline konsistents.

Jogurti maitsestamiseks panin köögikombaini kokteilikannu külmutatud maasikamoosi ja 2 spl sojajogurtit, mikserdasin selle ühtlaseks, valasin moosisegu ülejäänud sojajogurti hulka ja vispeldasin käsivispliga ühtlaseks jogurtiks.
Vahepeal kui tegin valest piimast ja jogurt välja ei tulnud, siis ei tahtnud kohe teist juuretisepulbrit ära kulutada ja nii proovisin vahepeal Gefiluse jogurtit juuretiseks kasutada, tulemus oli väliselt samasugune.

Sojapiima tegemine sojaubadest. Okara

Elu pakkus mulle uue väljakutse, nimelt avastati mu ühel lapsel lehmapiima-, nisu- ja munaallergia. Kuna soja sobib, tuli mul hakata avastama senini minu jaoks täiesti tundmatuna olnud sojat.

Kuna sojapiima hind on poes vastuvõetamatult kõrge (~27 kr/l), proovisin ma ise sojaubadest piima teha.

Kuna oli just ka Tallinnasse asja, sai Eesti Sojaliidust ostetud sojaube, 500 g pakk maksab seal 24 kr. Kuna teema on minu jaoks võõras ja alati iga uue teema kohta infot ammutades tekib palju vastuolulisi küsimusi, kuidas on ikkagi õige toimida, eriti kui infot pole palju või kättesaadav info ja arvamused on seinast seina, siis sain häid nõuandeid sojaspetsialistilt Merike Tärk-ilt.

Pildil näha väiksed ümmargused oad, mis meenutavad pigem herneid, peale leotamist on need aga ovaalsed.

Oad panna külma veega likku umbes 14 tunniks, vahepeal võiks ühe korra vett vahetada.
Panin likku pool pakki ehk 25o g sojaube.
Ligunenud oad:

Ligunenud ube tuli 3 sellist tassitäit.

Soja piima tehtavat nii ida- kui ka lääne meetodil.

I See siin on idamaades kasutatav meetod:

Korraga panin köögikombaini kokteilikannu ühe tassitäis ube ja 3 tassi külma vett, purustasin neid seal 2 minutit.

Tulemuseks oli selline piim:
Nüüd tuleks purustatud ubadest saadud piim valada läbi riidega vooderdatud sõela. Sõelale jääb mass, mida nimetatakse okaraks.

Kui piim on välja nõrgunud, võtta riide otsad üleval kokku, keerata vint peale ja pigistada riide sees olev mass võimalikult kuivaks. Saadud piima tuleks kuumutada keemispiiri lähedal 20 minutit.
Riide sisse jääv kuiv mass on okara.
Seda tuleks kuival pannil kuumutada 20 minutit ja säilitada kaanega suletud karbis.
250 g ubade 14-tunnise leotamise järel sain 3 tassitäit ube, millele lisasin juurde iga tassi kohta 3 tassi vett. Piima sain 250 g sojaubadest 2,5 liitrit + 7 dl kuumutatud okarat. Pool pakki (250 g) ube maksab 12 kr. Isetehtud sojaiima hind on 4.80/liiter.
Sojapiima tegemiseks on müüa ka sojapiimamasinat, vt. http://www.sojapood.ee

Okarat saab kasutada erinevates toitudes.

Okaraga saab asendada ka muna - toiduainete sidumiseks kasutatava 1 muna asemel võtta 1 spl okarat + 2 spl vett.

II piima tegemise meetod ehk läänes kasutatav meetod on selline, et sojaube keedetakse 2 tundi ja seejärel purustatakse. Tegin ka selle läbi, lisaks blanžeerisin selle tegemisviisi puhul eelnevalt ube 5 minutit neid keetes, jättes välja sooda, mida soovitati"100 rooga" sarjas ilmunud raamatus "Sõbraks sojaga" blanžeerimisel sojaubadele lisada.

Peale blanžeerimist valasin vee ära, pesin oad külma veega üle ja panin 2 tunniks keema ja siis panin üks tassitäis ube 3 tassi külma veega kokteilikannu purustamisele. Samamoodi üritasin valada piima läbi riidega vooderdatud sõela. Saadud piima keetsin paar minutit.

Tulemus: esiteks ei õnnestunud valminud piima läbi riide valada, sest kogu piim oli sojaubade eelneva keetmise tõttu pudrusem. Valasin läbi tiheda sõela, aga seetõttu jäi piim sogasem, sest sinna sisse sattus ka okarat.
Lisaks ei õnnestunud mul sellisest piimast teha jogurtit, sest see ei tulnud lihtsalt välja, aga jogurtist kirjutan pikemalt mõnes järgmises postituses. Kokkuvõtteks laidan sellel meetodil piima tegemise maha ja jään truuks esimesele - idamaades tehtavale meetodile.

Katsetasin seda piima tegemise varianti lootes, et selliselt tehtud piim tuleb parema maitsega kui I variandi järgi tehes.
Alguses ostsin lapsele prooviks poes müüdavat piima, mis talle väga maitses. Ise tehtud piima proovides ütles ta, et see on halb, oamaitse oli üsna tugevalt. Nii ma siis lootsin, et eelnevalt blanžeeritud ja seejärel keedetud ubadest piima tehes tuleb see parema maitsega, kuid laps hindas selle kahjuks veelgi halvemaks.

Tegin sellest piimast nii jogurtit, tofut ehk sojakohupiima kui ka toorjuustu. Jogurt, mida maitsestasin maasikamoosiga, kiideti laste poolt väga heaks. Tegin katsetuseks sojapiimast ka karamellkisselli, mis samuti maitses lastele väga hästi.
Kuigi piimana juua nad ise tehtud sojapiima ei taha, saan ma edukalt kasutada sojapiima ja sellest tehtud teisi tooteid teistes toitudes asendamaks allergiat tekitavat lehmapiima, pealegi on sojatooted neile ka veregrupidieedi järgi kasulikud.

Okara

See on siis see mass, mis piima läbi riide või kahekordse marli valamisel riidele jääb.

Tegin piima tegelikult kolmel erineval viisil ja igal viisil tehes tuli ka erineva välimuse ja konsistentsiga okara, millel pole ubade iseloomulikku maitset ega lõhna.

I keetmata ubadest tehtud piimast 20 minutit kuumutatud okara - hästi kerge õhuline, nagu biskviittordipõhi oleks pudistatud peeneks puruks.

II - 5 minutit blanžeeritud ubadest kohe ilma keetmata purustatult saadud piimast okara, mida on 20 minutit pannil kuumutatud - peen, tihe, kõvem pudi, meenutab välimuselt täielikult riivsaia, võiks edukalt kasutada paneeringuks.

III - 5 minutit blanžeeritud oad keedetud 2 tundi, siis purustatud koos külma veega piimaks. Sellisest piimast riidele jäänud okarat 15 minutit kuumutades oli tulemuseks suuremate tükkidena okara, mis meenutas välimuselt sojahelbeid ja mida võikski sellena kasutada.

Röstitud okara


5 dl 20 minutit kuumutatud okarat
2 spl suhkrut
2 spl õli

Röstida koos pannil paar minutit samal ajal segades.

Rukkileivapuding

Kokaklubi selle nädala teemaks on magustoidud, kus lisaks piimamagustoitudele on ka 2 leivamagustoitu ja et asi liiga läägeks ei läheks sõime vahelduseks ka ahjukartuleid.

See magustoit sai väga hea hinnangu! Nägi välja nagu kook, sai käest süüa.

Allikas: „Pudrud, pudingud, piima- ja püreesupid”

200 g tahket rukkileiba

5 muna

1 kl piima või kohvikoort

5 spl suhkrut

3-4 spl rosinaid või hakitud pähkleid

võid

riivsaia

Leib lõigata õhukesteks viiludeks ja leotada piimas või kohvikoores. Leotatud leib tükeldada lusikaservaga peenemaks. Munakollased vahustada suhkruga, lisada rosinad või pähklid, siis leotatud leib ja vahustatud munavalged. Segu valada võiga määritud ja riivsaiaga ülepuistatud vormi. Küpsetada 200-kraadises kuumuses.

Šokolaadi-riivleib hapukoore ja rosinatega

Lisaks piimamagustoitudele tegime ka kahte leivamagustoitu.

Allikas: L. Remmelgas „Magustoidud”

400 g tahket rukkileiba

3 spl võimargariini

vanilliini

0,5 kl rosinaid

50 g šokolaadi

200 g hapukoort

riivitud sidruni- või apelsinikoort

Rosinad pannakse likku. Leib riivitakse jämedalt. Margariin sulatatakse pannil, samasse lisatakse veidi vanilliini. Riivitud leib pruunistatakse vanillimaitselise margariiniga. Krõbedale leivale riivitakse peale šokolaad ja võetakse siis kohe tulelt. Lastakse jahtuda aeg-ajalt segades, et šokolaad ühtlaselt sulaks. Hapukoore hulka klopitakse riivitud sidrunikoor ja segatakse leotatud nõrutatud rosinad. Magustoidukaussidesse tõstetakse šokolaadileib, maitsestatud hapukoor rosinatega valatakse peale.

Magustoidud piimast

Tegime kokaklubi magustoidunädalal selliseid vanu häid magustoite, mis olid kokkajatele üsna tundmatud, nii et läks asja ette. Jäätis ei jõudnud küll selle ajaga ära külmuda, kuid saime selle ära süüa vedelal kujul nimetades seda jäätisekokteiliks.

Kuna kõik need on mul varem läbi tehtud ja blogis olemas, lisan siia vaid lingid, kust leiab retseptid ja tegemisõpetused:

kondenspiim: http://toidupildid.blogspot.com/2007/05/kondenspiim.html

karamellmanna: http://toidupildid.blogspot.com/search?q=karamellmanna

karamellkissell: http://toidupildid.blogspot.com/2007/05/karamellkissell.html

jäätis: http://toidupildid.blogspot.com/2007/05/jtis.html

bubert: http://toidupildid.blogspot.com/2007/05/bubert.html

Vanillivaht

Sellel nädalal on meil kokkuhoiu kokaklubis teemaks magustoidud, enamuses piimamagustoidud, aga et asi liiga läägeks ei läheks, tegime ka ahjukartuleid.

Retsept: L. Rremmelgas "Magustoidud"

0,5 l piima

½-3/4 kl suhkrut

2 spl (maisi)tärklist

vanilliini

3 munavalget (panime 5, kuna jäätise tegmisest jäi 5 munavalget üle)

Piim aetakse suhkruga keema, lisatakse külma piimaga segatud tärklis ja lastakse veelkord keema tõusta, jahutatakse veidi, maitsestatakse vanilliiniga. Munavalged vahustatakse kõvaks vahuks. Pidevalt edasi vahustades valatakse peene nirena juurde piimasegu. Süüakse marjamahla või keedisega.

Kuna piima-tärklisesegu oli munavahu lisamise hetkeks juba veidi maha jahtunud, sai munavahuga segatud piimakissell uuesti tulele pandud ja kuumutatud kergelt läbi samal ajal segades, see muutis magustoidu ka paksemaks.
See magustoid sai hea vastuvõtu osaliseks, kuigi isiklikult minu maitse see polnud.

Maksa-köögiviljakotletid

umbes 500 g toorest maksa

2 mugulsibulat

2 toorest porgandit

4 keskmist toorest kartulit

3 muna

1,5 tl soola

pipart

Maks lõigata tükkideks, purustada köögikombainis või läbi hakklihamasina koos sibulatega. Porgandid ja kartulid riivida, lisada maksale, samuti lisada munad ja maitseained. Segada läbi, praadida pannil lusikatäied (nagu teeks lusikapannkooke).