Võiroos (kihilisest pärmitainast)

Tegin ühel päeval nii võiroose kui ka moskva saiakesi, kuna algus ja pool tegevuskäiku on sama, siis tegin neile ühise jutu moskva saia teema all kuni punaste joonteni. Siin jätkan edasi antud lingil olevatest punastest joontest. http://toidupildid.blogspot.com/2008/11/moskva-saiake-kihilisest-prmitainast.html


Nüüd kopeerin siia moskva saiakeste teemast viimase lõigu enne punast joont ja panen siia ka pildid selle lõigu selgituseks.

Sellel tainal, millest tulevad moskva saiad, lasta pool tundi külmkapis seista, võirooside tegemiseks mõeldud tainal lasta seista 1 tund!
Kui võiroosi tainas on 1 tund seisnud, tuleks see rullida lahti ja määrida teistkordselt 2/3 ulatuses pehme- või sulavõiga, pakkida samamoodi kolmeks kokku nagu esimesel korral ja panna veel tunniks ajaks külmkappi - kondiitritöö tehnoloogias oli kirjas 1-2 tunniks, mina hoidsin 5o minutit. Siis saab hakata saiakesi tegema.
Mõlemate saiakeste puhul rullida tainas 24 * 40 cm suuruseks ristkülikust, millest saab lõigata 15 ruutu mõõtudega 8 * 8 cm.

Igal ruudul tõsta nurgad keskele kokku ja suruda kinni, kuid neid ei tohi panna üksteise peale, vaid üksteise kõrvale. Asetada küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, määrida lahtiklopitud munaga ja lasta pannil kerkida. Mina lasin kerkida 20-30 minutit, kuid raamatus "Kondiitritöö tehnoloogia" soovitati kergitada pannil 1-1,5 tundi.

Küpsetasin 250 kraadises ahjus 7 minutit keskel ja siis veel 2 minutit ülemises vahes.

Saiakesed olid head!

Moskva saiake (kihilisest pärmitainast)

Olen jätkuvalt nostalgialainel ja tänasteks katsetuseks oli moskva saiake ja võiroos. Tegin terve koguse tainast, enne külmkappi panekut lõikasin pooleks.

Hakkasin moskva saia retsepti otsima. Ida Savi kreemisaia retsept raamatust "Saiad, pirukad, koogid" ja ka Nami-Namis olev Salme Masso retsept olid liiga napisõnalise õpetusega ja raamatu pärmitainaid ma enam katsetada ei julge peale seda kui olen tõeliselt hea pärmitaigna retsepti enda jaoks leidnud, ei tea isegi, kust.

Vaatasin ka 4/2008 "Oma Maitse" ajakirjas olevat retsepti, aga see oli tavalisest pärmitaignast ja kreemiks oli ka tavaline keedukreem.

Õnneks aga sain ma antikvariaadist omale 1988. a raamatu "Kondiitritöö tehnoloogia" ja sealt sain teada õiged tarkused ja nüüd avalikustan need ka teile.

Nii moskva saia kui ka võiroosi ning veel ka mitmeid teisi tehakse kihilise pärmitaignaga, mille vahele pannakse küll võid, pakitakse kokku ja hoitakse külmkapis, kuid mis ei ole pärmi-lehttaigen.

Seal raamatus oli ainult tehnoloogia ja koostisained, koguseid polnud. Ida Savi raamatus ei olnud mannaga keedukreemi retsepti, õnneks sain selle Nami-Namist, kuid tegemise aluseks võtsin õpetuse, mis oli "Kondiitritöö tehnoloogias".

Sellest raamatust sain veel teada ka selle, et moskva saia kreemi koostisesse kuulub ka manna ja tehakse seda teistmoodi kui tavalist keedukreemi. Raamatus oli ka kreemisaia retsept, millessse ei lisata mannat, kuid moskva saia originaalretseptis on täidises manna, kuid mitte mannapuder.

Jätan neile kahele saiakesele ühise sissejuhatuse, kuna taigen ja algus on sama. Kirjutan lühidalt ka võiroosist. Võiroosi tegemiseks kasutatakse ka kihilist pärmitainast, kuid veel kihilisemat kui moskva saia jaoks, see tähendab, et kui moskva saiakesi võib juba tegema hakata, siis võiroosi jaoks tuleb veelkord tainas lahti rullida, 2/3 tainast võiga katta, kokku pakkida ja panna veel peaaegu tunniks ajaks külmkappi. Võiroose küpsetatakse ka kõvemas kuumuses, retseptis oli 260 kraadi, minu ahju maksimum kuumus on 250.

Igal juhul jäime mõlemate saiakestega rahule, võivad poe omadega vabalt võistelda või on isegi neist üle.

Saiad olid väga kohevad ja pehmed ja muidugi ka head!

Sellest taina kogusest tuli 15 üsna suurt moskva saia ja 15 samuti suurt võiroosi.

Eellugu tuli väga pikk ja ka edasi tuleb pikalt juttu, seega erinevad töö etapid märgistan tumeda kirjaga, et oleks paremini eristatav.

Kihiline pärmitaigen:

Tegin sama pärmitaignaga, mida olen kasutanud ka teiste pärmitaignast küpsetiste tegemiseks, kuid rasvaine koguse muutsin selle küpsetise puhul teistsuguseks.

Eelkergitustainas:

0,5 l piima

400 g jahu

50 g pärmi

1,5 dl suhkrut

Piim lasta käesoojaks, võtta tulelt, lisada suhkruga segatud pärm ja 400 g jahu. Segada lusikaga läbi ja jätta kaanega kaetult 20 minutiks sooja kohta seisma, kuid mitte kuumale pliidiplaadile, küll aga võib kuuma plaadi kõrval hoida või radika peal.

Kui on väga jahe ruum, läheb kauem aega, igal juhul peab olema näha, et mingi kerkimisprotsess on alanud (tekivad väiksed mullikesed), siis võib tainaga edasi tegutseda.

Peale 20 minutit kergitust lisada:

450 g jahu

2 muna

1 dl õli

0,5 tl soola

(kui teha ainult võiroose, siis võiks tainasse panna rohkem soola - paneksin 1,25 tl), kuid kuna tegin ka magusaid saiakesi, siis raputasin lihtsalt võirooside tegemisel saiakestele soola).

Vahele määrimiseks läheb veel lisaks 100 g võid. Hiljem kui tainas lõigatakse pooleks, tuleb võiroosi tainale lisada veel 50 g võid!

Peale 20 minutit eelkergitust lisa tainale lahtiklopitud muna, õli ja 450 g jahu ning sool. Võta peale esimest taina kerkima panemist kohe muna ja õli sooja ruumi soojenema.

Sega tainas mikseri taignakonksudega korralikult läbi kuni hakkab kausi keskele kokku lööma. Juhul kui tainas ei tule kausi küljest lahti ja on vedel, siis on jahu vähe ja tuleb vähese kaupa juurde panna kuni tainas muutub sellise paksusega tainaks, mis lööb natuke äärtest lahti. Kui väikses potis mikserdada, siis tainas paratamatult vajub poti äärtesse tagasi, sest tal lihtsalt pole ruumi, kuid suures potis või suures kausis on see väga hästi näha. Selle retsepti järgi tehes pole vaja jahu juurde lisada, kuid mul on juhtunud sellist asja, et mõõdukannus vaatan ekslikult jahu mõõtude asemel hoopis mingit teist mõõtu, mille maht on väiksem ja siis jääbki vedelam, kuna jahu on lihtsalt vähem pandud.

Tainas jätta sooja kohta kerkima kas kaane või toidukilega kaetult. kui on õhukindlalt kaetud, kerkib kiiremini. Kergitasin tainast peaaegu 1,5 tundi, peab olema kerkinud vähemalt topeltkoguseks.

Kerkinud tainas panna jahusele lauale või rullimisalusele, rullida laiali.

Jagada mõttes tainas kolmeks ja määrida 2/3 ulatuses pehme võiga (arvan, et selleks võib olla ka paksem sulavõi - st mitte päris vedel, sest teistkordsel võiroosi taina määrimisel võiga tegin sualvõiga). Võitükke ei tohiks selle taina puhul peale laotada, muidu tuleb pärmi-lehttainas, mis on ka hea, kuid pole nende saiakeste tegemiseks sobiv, pärmi-lehttainale pannakse muidugi ka hoopis rohkem võid.

Nüüd pakkida tainas kolmeks kokku selliselt, et ilma võita osa tõstetakse ühe võiga osa peale ja teine võiga määritud osa tõstetakse eelmiste peale. Nüüd rullida tainas uuesti ristküliku kujuliseks ja pakkida jälle kolmeks kokku. Nüüd lõikasin selle ristküliku pooleks ja panin kummagi poole eraldi taldrikule toidukilega kaetult külmkappi. Sellel tainal, millest tulevad moskva saiad, lasta pool tundi külmkapis seista, võirooside tegemiseks mõeldud tainal lasta seista 1 tund!

Kui võiroosi tainas on 1 tund seisnud, tuleks see rullida lahti ja määrida teistkordselt 2/3 ulatuses pehme- või sulavõiga, pakkida samamoodi kolmeks kokku nagu esimesel korral ja panna veel tunniks ajaks külmkappi - kondiitritöö tehnoloogias oli kirjas 1-2 tunniks, mina hoidsin 5o minutit. Siis saab hakata saiakesi tegema.

Mõlemate saiakeste puhul rullida tainas 24 * 40 cm suuruseks ristkülikust, millest saab lõigata 15 ruutu mõõtudega 8 * 8 cm

Nüüd lõpeb mõlemale saiale mõeldud jutt, millest edasi lähen ainult moskva saia õpetusega, eraldan selle siin punaste joontega, et kui olen ka võiroosid üles pannud, saan viitada selle retsepti juures olevale õpetusele, mis on punase jooneni.

___________________________________________________________________

___________________________________________________________________

Juba siis kui tainas on kerkima pandud, võiks hakata tegema kreemi.

Keedukreem mannaga:

2 spl jahu

4,5 spl suhkrut

20 g sulatatud võid

2 muna

2 spl mannat

3 dl piima

noaotsaga soola

3/4 tl vaniljesuhkrut

Kreemi tegemise õpetus raamatust "Kondiitritöö tehnoloogia":

Jahu, suhkur ja manna segatakse, lisatakse või ja lahtiklopitud munad, segatakse ühtlaseks lisatakse 1/3 piima kogusest ehk siis 1 dl piima külmana, segatakse korralikult läbi. Pildil näha segu enne kuumutamist.

Nüüd kuumutatakse kreemi pidevalt hoogsalt segades või vispeldades kuni 60 kraadini ja lisatakse ülejäänud keev piim. Võetakse tulelt, segatakse hästi läbi, lisatakse sool, vaniljesuhkur. (Kui jääb vedel, siis võib natuke kuumal kinni keeratud pliidiplaadil veel segades kuumutada, kuid nii et muna ei hüübiks tükkideks , kuid kreem muutub ka jahtudes paksemaks).

Minul ei olnud millegagi temperatuuri mõõta, kuid vaatasin, kui kreem hakkas kiirelt paisuma ja kippus põhjas kokku tõmbama vaatamata suurele kloppimisele, nagu pildil näha, siis lisasin 2 dl keema lastud piima, kella järgi kulus mul selleks 3 minutit kreemi kuumutamist.

Kuna mul piltide tegemisega polnud aega nii korralikult segada, mikserdasin mikseriga kreemi läbi ühtlaseks ja panin külmavee kaussi potiga jahtuma, segasin aeg-ajalt.

Nagu enne punaseid jooni kirjas, tuli tainas rullida 24 * 40 cm suuruseks ristkülikuks ja see omakorda lõigata 15 ruuduks, mõõtudega 8 *8 cm.

Iga ruudu keskele tõstsin 1 tl kreemi, kui kreemi jääb üle, lisada veidi juurde.

Taigen tõsta kahest nurgast üle täidise üksteise peale.

Tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja määrida lahtiklopitud munaga. Lasta tainast saiakestel veel kerkida isegi kuni 20 minutit. Kuna mul ühele plaadile ära ei mahtunud, siis need 5, mis jäid teisele plaadile panin esmalt ahju ja suurel pannitäiel lasin suuremaks kerkida.

Küpsetasin eelkuumutatud 200-kraadise ahju keskmises vahes 11 minutit, kuni olid kuldpruunid.

Kui tavaliselt piserdan ahjust tulnud saiakesed veega märjaks ja katan rätiga, et pehmemad oleksid, siis nende saiakeste puhul polnud selleks mingit vajadust ja ei teinud seda, kuna olid kohe ahjust tulles väga pehmed.

Võiroosi kohta järgneb siin: http://toidupildid.blogspot.com/2008/11/viroos-kihilisest-prmitainast.html

Teekook

Teekoogi retsept on Ida savi raamatust "saiad, pirukad, koogid", kuid see on olemas ka Nami-Nami kokaraamatus http://www.nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=3255. Mina ei kasutanud retseptis oleva pärmitaina retsepti, kuna paari aasta tagune eelmise katsetuse tulemus retseptis antud pärmitaignaga tehes ei olnud ootuspärane.

Selle pärmitaina retsepti järgi (olen teinud ka teisi pärmitaina küpsetisi selle retsepti järgi) tehes tuli väga pehme, kohev ja maitsev teekook, nagu poekook, kuid kreemi värvus ei tule nii valge, sest tööstustes kasutatakse spetsiaalseid kunstlikke pulbreid, mitte naturaalseid toiduaineid.


Pärmitainas:

0,25 l piima

200 g ehk 3,25 dl jahu eelkergitustaignasse

225 g ehk 3,75 dl jahu peale eelkergitust

1 muna

0,75 dl õli

0,75 dl suhkrut

25 g pärmi

0,25 tl soola

Soojenda piim käesoojaks, võta pliidilt, lisa suhkruga segatud pärm ja 200 g jahu. Kuna suhkru kogus on pärmi koguse kohta üsna suur, siis vedelaks see segu ei lähe, kuid see pole ka oluline, lihtsalt segada nii ühtlaseks kui võimalik ja siis segada piima hulka.

Jäta eelkergitustainas kaanega suletavasse potti, kus soojendasid piima, seisma. Kuumale pliidiplaadile ei tohi potti panna, kuna kuumas temperatuuris kaotab pärm oma kergitava mõju, küll aga võib panna kuuma plaadi kõrvale või radika peale. Eelkergitustainal lasta kerkida 20 minutit, kui on väga jahe ruum, läheb kauem aega, igal juhul peab olema näha, et mingi kerkimisprotsess on alanud, siis võib tainaga edasi tegutseda.

Peale 20 minutit eelkergitust lisa tainale lahtiklopitud muna, õli ja ülejäänud (225 g) jahu ja sool. Võta peale esimest taina kerkima panemist kohe muna ja õli sooja ruumi soojenema. Sega tainas mikseri taignakonksudega korralikult läbi kuni hakkab kausi keskele kokku lööma.

Vala tainas küpsetuspannile kerkima.

Tähelepanu!

Selle tainakoguse jaoks peaks olema väiksem pann kui suur ahjuplaat, samuti ei sobi variant, et küpsetada suur plaaditäis, millest poolele panna peale puru ja siis lõigata põhi pooleks, nii et puruga pool peal. Ära tee seda, sest ühes tükis kerkinud tainas, mis pärast kaheks kihiks lõigatakse, on palju kohevam ja pehmem kui õhukesena suurel plaadil ilma kaheks kihiks lõikamata!

Kasutasin küpsetamiseks kõrgemate äärtega väikest ristküliku kujulist panni, mille vormi seest mõõdetud põhja mõõdud olid 22*30. Katsin vormi küpsetuspaberiga ja valasin peale mikserdamist taina sinna vormi kerkima, lükkasin märja käega ühtlaseks laiali, katsin korralikult toidukilega ja asetasin sooja kohta (radiaatori peale). Soojaks kohaks võib olla ka pliidi pealne, kui selle all olev praeahi on sooja pandud. Kui on kerkinud kahekordseks, selleks kulub umbes 1 tund, määrida ettevaatlikult tainapind munaga (tegin seda käega) ja raputada sinna peale puru.

Küpsetada 200-kraadise eelküpsetatud ahju keskmises vahes kuni on näha, et põhi ja küljed on pruunikad ja ka pealispinnale on tekkinud pruunikat värvi. Kahjuks unustasin kella vaadata.

Küpsenud põhi lõika kaheks kihiks. Pealmist kihti oli üsna raske pealt ära tõsta, ilma, et küpsetis katki läheks, kuna oli väga pehme, lõikasin kuuma kooki, võib-olla jahtunult on seda lihtsam teha.

Sõmer kate (puru) -minul jäi pool üle, nii et võiks vähem teha

100 g jahu

3 spl suhkrut

60 g võid

(retseptis oli ka 2 spl hakitud pähkleid, kuid neid ma ei pannud)

Hakitud või, suhkur ja jahu segada käte vahel purutaoliseks massiks.

Võikreem:

200 g võid hakitult

100 g ehk 3 kuhjaga spl suhkruga kondenspiima

100 g ehk 1,4 dl tuhksuhkrut

Panin kõik koostisained köögikombaini ja vahustasin kuni tekkis ühtlane kreem. Köögikombaini puudumisel võib seda teha lusikaga segades.

Jahtunud põhi katta kreemiga ja seejärel teise, puruga kaetud tainapoolega. Lõigata ruudukujulisteks tükkideks.

Maitsvad küpsised kartulipudrust

Siin on teised küpsised, mis ma kartulipudrust tegin, kuna eelmised http://toidupildid.blogspot.com/2008/11/suupistepulgad-kartulipudrust.html söödi ära ja putru oli veel üle, kuid ei tahtnud samasuguseid teha, mõtlesin, et kasutan võimalust ja katsetan midagi uut ja nii ma siis suurendasin kartulipudru kogust ja tulemuseks olid veel paremad küpsised kui eelmised. Kui kõrgemal kuumusel pruuniks küpsetada, siis on pealt krõbedad nagu parankad, aga seest on pehmed ja üsna maitserohked, sobivad ka suupisteks.

4 dl ehk 380 g kartuliputru- või püreed

4 dl jahu

50 g võid

3/4 tl soola

2 muna

1 tl küüslaugusoola

1 tl paprikapulbrit

Või vahustasin soolaga köögikombainis, lisasin ühe muna, vahustasin läbi, siis lisasin teise muna, kartulipudru ja maitseainetega segatud jahu, segasin köögikombainis ühtlaseks tainaks.

Tainas jäi vedelamat sorti.

Panin taigna tordipritsi ja lasin sellest läbi tähe kujulise otsiku kahesuguseid küpsiseid, pulkade puhul jõnksutasin tordipritsist sik-sakiliselt.

Esimest pannitäit küpsetasin 200-kraadise ahju keskmises vahes 18 minutit, neist 12 minutit keskel ja 6 minutit ülemises vahes, kuid küpsised jäid heledaks.

Teise pannitäie küpsetasin 225-kraadise ahju keskmises vahes, 11 minutit keskel ja 6 minutit üleval ja tulemuseks olid sellised pruunid kenad ja maitsvad küpsised.

Suupistepulgad kartulipudrust

Järele jäänud katulipuder pani fantaasia tööle ja tegin sellest kaks erinevat küpsiste retsepti, siin on neist esimene. Teine retsept on suurema kartulipudru sisaldusega http://toidupildid.blogspot.com/2008/11/maitsvad-kpsised-kartulipudrust.html.

Need küpsised või pigem suupistepulgad on pealt krõmpsuvad, seest veidi pehmemad, päris head krõbistada.

2 dl kartliputru või -püreed (minul oli soojana üsna vedel, kasutasin külmana, siis oli natuke paksem)

50 g võid

0,5 tl soola

5 dl jahu

0,5 tl paprikapulbrit

0,5 tl küüslaugusoola

2 muna

Vahustasin või soolaga, lisasin ühe muna, vahustasin köögikombainis läbi, siis lisasin teise muna, kartulipudru ja maitseainetega segatud jahu ning segasin ühtlaseks taignaks, mis köögikombainis segades moodustas suure palli.

Panin rullimisalusele jahu, tegin taignapalli mõlemalt poolt jahuga kokku ja rullisin õhukeseks. Lõikasin taigna 6-7 cm laiusteks ribadeks, mis omakorda lõikasin 1 cm pulkadeks. Panin pulgad küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpsetasin eelküpsetatud 200-kraadise ahju keskmises vahes 17 minutit.

Maitseaineid oleks võinud rohkem panna.

Moorapead

Retsepti leidsin Nami-Namist: http://www.nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=8692

Retseptis oli kirjas, et tuleb 10 tk, minul jätkus tainast, et küpsetada 12 põhja ehk siis teha 6 valmis kooki.

Moorapead tulid väga head, aga ka väga magusad, ega üle ühe-kahe ei tahakski neid süüa.
Kahjuks ei tulnud nad mul nii esindusliku välimusega nagu poe omad.

Biskviitpõhjad:

3 muna (retseptis oli 3-4 muna, kuna olid üsna suured munad, panin 3 tk)

1 dl suhkrut
100 g jahu

Munakollased eraldada valgetest, munavalged vahustada tugevaks vahuks, munakollased vahustada suhkruga heledaks vahuks. Retseptis oli öeldud, et väga oluline on munavalged eraldi vahustada, muidu küpsevad liiga õhukesed koogid.

Munakollasevahule lisada jahu ja munavalgevaht, segada ettevaatlikult lusikaga tõstes kuni on segamini.

Tordipritsist lasta 6-7 cm läbimõõduga ümmargused koogipõhjad küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Retsepti järgi peaks neid tegema 20, minul jätkus tainast 12 põhja jaoks.

Panna eelkuumutatud 200-kraadise ahju keskmisesse vahesse ja küpsetada, kuni on kuldpruunid. Minul kulus selleks 9 minutit.

Retsepti järgi oleks pidanud mõne tunni hoidma jahtunud põhju jahedas kohas, ma ei oska arvata, miks see oluline oleks, mina seda ei teinud. Nii kui põhjad olid jahtunud, jagasin need kahele taldrikule, 6 tükki, mis jäid alumisteks poolteks, panin tasase poolega ülespoole, teised kuus, mis tulid pealmiseks pooleks, panin kumerad pooled ülespoole, vaatasin igale sobiva suurusega paarilise.

Ülaloleval pildil on näha nii tasaste pooltega ülespidi olevad põhjad, üks kreemiga kaetud põhi ja ka üks kahe poolega juba kokku pandud moorapea.

Võikreem:

100 g võid

3 spl tuhksuhkrut

2 spl kondenspiima (panin enda tehtud kondenspiima, vt. http://toidupildid.blogspot.com/2007/05/kondenspiim.html)

Võikreemi tegemiseks segada pehme või (mitte sulanud), tuhksuhkur ja kondenspiim ühtlaseks kreemiks.

Immutamiseks magusat mahla

Enne kreemi panemist tuleks põhjasid ja ka kattepooli tasaselt poolelt veidi immutada, tilgutades sinna lusikaga mahla või morssi. Niisutatud põhjale panna peale 1 teelusikatäis kreemi, retsepti järgi oleks pidanud panema keskele kuhjakese ja teise poolega vajutama selle laiali, mina jaotasin kohe kreemi ühtlaselt põhjale ja asetasin sinna peale niisutatud kattepoole, surusin õrnalt. Kui kõik valmis, panin külmkappi.

Nüüd peaks ootama kuni kreem kahe poole vahel on kõvaks muutunud, kuid minul ei olnud aega seda päris ära oodata, vaatasin, et ühest poolest kinni võttes teine pool kohe küljest ära ei kuku, sest shokolaadi kattesse tuleb moorapea pealmine pool kasta just alumisest poolest kinni hoides.

Shokolaadipumat (glasuur) - jätkus kuuele moorapeale:

150 g tuhksuhkrut

2 tl kakaopulbrit

2 spl vett

Glasuuri hakata tegema alles siis kui kaks moorapea poolt püsivad kreemi abil üksteise küljes kinni, sest glasuur hakkab väga kiiresti kõvemaks muutuma. Mina ei suutnud isegi kuuele moorapeale panna glasuuri peale nii, et vahepeal ei oleks pidanud uuesti vedelamaks sulatama.

Kõik kolm komponenti segada omavahel ja kuumutada potis kuni segu muutub vedelamaks, olles vedelama hapukoore paksune.

Glasuuri võiks valada väiksemasse kaussi, sest kui see on poti põhjas laiali, pole võimalik sellesse kooki kasta.

Nüüd keerata moorapea tagurpidi (pea peale) ja kasta alumisest poolest kinni hoides glasuurisse selliselt, et glasuuriga oleks kaetud ainult pealmine pool ja see oleks täielikult kaetud.

Minul see väga hästi ei õnnestunud. Viimasele moorapeale määrisin lausa lusikaga glasuuri peale ja siis ajasin märja lusikaga ühtlaseks.

Aga nüüd on see läbi tehtud ja jäädvustatud.

Kevadlille küpsised

Retsept on Nami-Namist:

http://www.nami-nami.ee/recipe.php?q=detail&pID=3739

Terve tainakogus (4 plaaditäit küpsiseid):

2 dl suhkrut

350 g võid

2 muna

0, 5 dl vett

500 g jahu

Või vahustada suhkruga, lisada ühekaupa munad, vahustada korralikult läbi, lisada jahu ja vesi, segada ühtlaseks (tegin köögikombainis).

Küpsised lasta läbi tordipritsi küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Nende küpsiste puhul oli sama probleem, mis narva küpsistelgi, nimelt oli tainast väga raske läbi tordipritsi saada. Mis varianti ma kasutasin, et see võimalikuks saaks, sellest saab täpsemalt lugeda narva küpsisete alt:

http://toidupildid.blogspot.com/2008/11/narva-kpsised.html

Kui narva küpsised ei vajunud laiali ega kerkinud suuremaks, siis kevadlille küpsised küpsevad küll laiemaks, jäävad lamedamad, neil jätta suuremad vahed.

Küpsiste vormimisel läbi tordipritsi võiks jälgida, et tainas ei jääks keskelt püstise tipuga, nagu minul eelmisel pildil näha,see suruda tordipritsi otsaga alla küpsisesse, sest muidu on pärast raske südamikuks glasuuri panna, mäe otsas ta ei taha nii korralikult vedelana seista.

Küpsetada 200 kraadises eelkuumutatud ahjus 10 minutit keskmises vahes, kuni alumised ääred muutuvad pruunikaks, siis veel 4 min ülemises vahes.

Tegin seekord pool kogust, panen ka selle siia kirja, et teine kord hea kiiresti vaadata:

Pool kogust (2 pannitäit)

1 dl suhkrut

175 g võid

1 muna

0,25 dl ehk 4 spl vett

250 g jahu

Glasuur (jätkub poolele kogusele):

1 dl tuhksuhkurt

1 tl kakaod

vett nii palju, et suhkur märguks (juba meelest läinud, aga 3-4 tl võis see olla)

Tuhksuhkru segasin kakaoga ja hakkasin lusika kaupa vett panema, peale igat lusikat segades.

Kui vee lisamise lõpetasin, nägi välja selline (vabandan pildi halva kvaliteedi pärast!)

Nüüd tuli see panna potti ja pliidil segades soojendada 36-40 kraadini, katsusin käega kuni kannatas katsuda, siis võtsin ära. Selleks ajaks oli paks suhkru-kakaomass muutunud selliseks vedelaks:

NB! Glasuur hakkab kiiresti tahkuma! Esimese pannitäie sain kenasti tehtud, aga teise ajal pidin 2 korda panema uuesti pliidile ja vedelamaks soojendama. Alguses kohe pliidilt võttes on üsna vedel, võiks pool minutit oodata enne küpsistele panekut, muidu jookseb maha.

Ahjust võttes jätta küpsised pannile või tõsta ümber suurele kandikule, kaunistada glasuuriga. Tõstsin teelusika otsaga glasuuri, ei kasutanud tordipritsi. See glasuur muutub päris kiiresti kõvaks, minuti-paariga, siis võib küpsiseid üksteise peale tõsta, kuid kui säilitada neid väga soojas ruumis või suvel palavaga, siis on oht, et glasuur hakkab sulama ja kleepuvad üksteise külge kinni.

Head küpsised lapsepõvest!

Narva küpsised

Selle retsepti sain ma paar aastat tagasi kuskilt foorumist, täpsemalt ei mäleta.

Tervest kogusest tuleb 4-5 pannitäit, tegin seekord pool kogust.

Terve kogus:

250 g tuhksuhkrut

350 g võid

2 muna

3-4 spl kakaod (kes soovib mõru maitsega küpsiseid, võib 4 spl panna)

450 g jahu

4 tl vett (25 g)

Panen siia ka pool kogust kui vahest on kiirelt vaja teha, ei pea arvutama hakkama:

Pool kogust tainast:

2 pannitäit küpsiseid

125 g tuhksuhkrut

1 muna

175 g võid

1,5-2 spl kakaod

225 g jahu

2 tl vett (12,5 g)

Või vahustada tuhksuhkruga, lisada ühekaupa munad, lisada kakaoga segatud jahu ja vesi, segada ühtlaseks taignaks. Tegin köögikombainis.

Soovitatav oleks hakata kohe küpsiseid tegema, mitte panna külmkappi, sest sellist suhteliselt paksu tainast on läbi tordipritsi väga raske lasta ja kui külmkapis lasta veel kõvemaks minna, siis on vist päris võimatu.

Kasutasin sellist tordipritsi otsikut:

Ma arvan, et kõige parem on neid küpsiseid teha tugeva süstlakujulise tordipritsiga. Kuna mul sellist head tugevat tordipritsi pole, üritasin Tupperware tordipritsiga, mis on vahukoorega kaunistamiseks väga hea, kuid seda tugevat tainast ma sealt läbi suruda ei jõudnud. Siis on mul veel küpsisepress, kuid sellel ei olnud sobivat otsikut, nii ma lõpuks tegin selliselt, et võtsin pildil oleva Tupperware tordipritsi kopsiku ülemise osa koos otsikuga, tõstsin selle tainast täis ja hakkasin sõrmega suruma tainast läbi otsiku pannile. Kuigi see on üsna kummaline viis, oli see minu jaoks ainus võimalus tainas küpsise kujul pannile saada.

Küpsetasin 200-kraadises ahju keskmises vahes 12 minutit.

Nagu pildil näha, panin ma küpsised üsna tihedate vahedega, aga üksteise külge ei küpsenud, nad ei paisu suuremaks, ega vaju laiali. Esimesel pildil on esimene pannitäis enne küpsetamist, teisel pildil on teine pannitäis küpsetatult, kus julgesin juba üsna tihedalt küpsiseid panna.

Head küpsised, mäletan neid lapsepõlvest.