Kapsarullid

Kapsarullide tegemiseks läheb vaja suurt kapsast, lehed peaksid olema terved. Minu kapsas kaalus 2,7 kg ja maksis 15 krooni. Kapsa juurikas lõigatakse võimalikult sügavalt kapsa seest välja nii, et kapsa peasse sisse ei lõikaks, aga samas peab olema lõigatud nii, et lehed ei oleks juurikaosa küljes kinni, vaid tuleksid peale keetmist kapsa küljest kergesti lahti. Kapsas pannakse suurde potti keema kuni lehed muutuvad pehmeks.

Kui pealmised lehed tunduvad juba nii pehmed, et neid saab kokku keerata ilma, et nad katki murduksid, võib need kahvli või millegi muu abil ettevaatlikult kapsa küljest lahti võtta, et lehti katki ei teeks. Liiga pehmeks ei tohi ka keeta, siis lähevad lehed katki. Lehed, mis veel pehmed ei ole, jätta keema. Kui pealmised lehed on ära võetud, võib sisemisi lehti nii palju kui nad lahti tulevad kapsa pea küljest lahti võtta ja potti jätta koos kapsaga keema, siis lähevad need kiiremini pehmeks.

Kapsalehtede küljest lõigata jämedaid rootsusid õhemaks, et oleks parem rulli keerata.

Hakkliha praadida sibulaga, mina võtsin 300 g hakkliha - 13 kr (44 kr/kg). Keetsin riisi, segasin keedetud riisi praetud ja maitsestatud hakklihaga. Tõstsin igale kapsalehele väikese hunniku täidist ja keerasin otstest kinniseks rulliks. Kes soovib võib osta kasvõi kilo hakkliha ja panna ainult hakkliha, aga ka vähese lihaga on väga head.

Kuna paljud pealmised kapsalehed olid ussitanud ja imelikud, jäi mul kapsas väikseks, nii et sain teha kapssarullid ainult ühe kapsalehega, tavaliselt olen pannud kaks lehte üksteise peale, siis täidise ja rulli keeranud. Samuti saab katkiste lehtede puhul väga edukalt paigata teise lehe peale või alla panemisega.

Mõlemad otsad keerata sisse nagu alloleval pildil vasakul pool on juba tehtud.

Kapsarullid laduda õliga määritud pannile, veeretan enne kapsarulli seal pannil õli sees läbi, et pealt ka õliga koos oleks. Ja pane 200 kraadisesse ahju. Vahe peal keeran külge, nii et igalt poolt ilus pruunikas küpseks.

Ei kasuta tilkagi vett! Minu ema ja vanaema on alati nii teinud ja tulevad väga head. Kunagi sain ühes söögikohas hautatud kapsarulle ja olin väga pettunud.

Kuna kapsarullide ettevalmistus nõuab üsna palju aega, võib toored kapsarullid valmis teha ka eelmisel õhtul ja hoida küpsetamiseni külmkapis.

Ahjukartulid lihaviiludega

Lõikasin 15 krooni eest ostetud läbikasvanud lihatüki viiludeks (kilohind 38 kr) ja panin kuuma ahju vähese õliga määritud ahjupannile (õliga panni panin enne tühjalt ahju, et õli muutuks kuumaks).

Praadisin 225 kraadises ahjus alumises vahes ühelt poolt pruuniks, keerasin külge, raputasin praetud poolele soola ja lisasin pannile sibularattad. Natukese aja pärast segasin sibulaid.

Kui toorele lihale panna soola, muutub liha kuivaks ja tuimaks, sool võtab lihamahlad välja.

Kui liha teine pool ka pruun, valan pannile peensoola ja vähese õliga segatud tükkideks lõigatud kartulid, segan kartulid lihatükkide ja sibulatega läbi nii, et lihad jääksid ülespoole, kuna vastu panni küpsetab alumises vahes kõige tugevamini ja seetõttu võib liha liiga ära kuivada ja kõrbeda. Küpsetan ahju alumises osas kuni kartulid on pehmed (umbes 1 tund).

Väga maitsev õhtusöök, lihad ei kuivanud ära, jäid pehmeks! Sama sööki võib teha ka väikesteks kuubikuteks lõigatud lihast, siis käib kõik täpselt samamoodi.

Lisandiks sobib hästi marineeritud kurk, marineeritud peet, toores hapukapsas vm.

Isetehtud toorjuust

Märkus: Kui seda loeb keegi, kes on juba ka varem toorjuustu teemat lugenud, siis võib märgata, et tekst on oluliselt muutunud, seda põhjusel, et kogemuste suurenedes olen leidnud, et toorjuustu saab ka lihtsamalt teha ja pannud siia lihtsama variandi. Kui varem ma arvasin, et peab läbi kahekordse riide nõrutama ja seetõttu oli nõrgumisaeg päris pikk, siis tegelikult selleks vajadust pole. Piisab täiesti ühekordsest riidest ja see ei pea isegi paks olema, aga marli küll ei sobi.


Isetehtud jogurtist on väga lihtne teha toorjuustu.
Jogurti tegemist vaata Isetehtud jogurti teema alt: http://toidupildid.blogspot.com/2007/04/isetehtud-jogurt.html.

Selleks tuleb valmis maitsestamata jogurt valada puhta märjaks tehtud riidega vooderdatud sõelale, sõel võib olla ka suurte aukudega. Mina kasutasin vana õhukest tekikotiriiet, mille korralikult kuuma veega eelnevalt pesin. Kahekordne marli ei sobi, sealt jookseb jogurt läbi.
Lausa uskumatu on see, et riidest tilgub läbi ainult läbipaistvat vee välimusega vedelikku (see on näha ka järgneval pildil), kõik valge materjal jääb sõelale. Jogurt jäetakse külmkappi sõelale nõrguna. 6-7 tunni pärast on vedelam toorjuust valmis, paksema saamiseks tuleks jogurtit kauem sõelal hoida. Küpsetiste tegemiseks sobib ka vedelam toorjuust.
Sõel asetada kausi või poti kohale.

6-7 tundi hiljem nägi toorjuust välja selline ja ikka oli all potis ainult läbipaistev vedelik.


Nüüd tõmban lusikaga kuivema toorjuustu riide küljest lahti, et märjemal toorjuustul oleks võimalus sõela põhjas nõrguda ja segan kõik läbi. Sellist toorjuustu võib juba kasutada ja kes tahab võib isegi veel varem kasutada, aga kauem nõrutatult tuleb selline paks toorjuust nagu esimesel pildil näha.


Valmis toorjuust maitsestada vastavalt oma soovidele, kas hapukurgiga, küüslauguga, paprikaga, singiga vm, muidugi ka soolaga või jätta naturaalseks ja kasutada küpsetistes, magustoitudes. Toorjuustukoogid on väga head ja nende retsepte on mul juba päris palju blogisse üles pandud. Toorjuustukoogid on mind tõeliselt köitnud, soovitan soojalt kõigile.

Ise tehes tuleb toorjuust lahja, ainult piima rasvasusega, odav ja kergesti kasutatav. Poe toorjuust pidi olema vist isegi 40%-line. Olen retseptidest lugenud, et selleks, et toorjuust seguneks teiste ainetega, peab see olema samal temperatuuril kui teised ained. Selle lahja toorjuustu kohta need nõuded ei kehti, sellel mingeid kapriise pole.

1 l ise tehtud jogurtist tuleb umbes 3,5 dl toorjuustu ja selle hind tuleb piima liitri hind (6 krooni).

Isetehtud jogurt

Jogurti tegemiseks läheb vaja 1l piima ja 1 dl juuretist, milleks alguses sobib näiteks Valio Gefiluse maitsestamata jogurt. Kui esimene jogurt on tehtud, siis sealt võtta enne maitsestamist 1 dl valmis järgmise korra juuretiseks. Juuretist hoida külmkapis.
Juuretis peab olema värske, kogemused näitavad, et isegi jogurt, mille säilivuskuupäeva lõpuni on paar-kolm päeva aega, ei sobi, sellest ei saa jogurtit.

Isetehtud jogurtist võetud juuretist ei soovita üle paari päeva säilitada. Mõnikord võib juhtuda, et jogurt ei tule just kõige ilusama struktuuriga, jääb tükiline või on hoitud soojas liiga kaua ja muutub liiga hapuks, siis sellisest jogurtist pole mõtet juuretist võtta, siis tuleks poe oma kasutada, sest kui juuretis on halb, ei saa ka jogurt hea tulla!

Juuretiseks ei sobi jogurt, mille koostises on paksendajad, tardained, säilitusained vms!

Kui jogurtit tehakse poepiimast, siis piim pannakse potti ja kuumutatakse 45-55 kraadini. Ükskord võtsin kella pealt aega. Mul on selline 3 liitrine pott, panin selle ilma kaaneta suurema pliidi plaadi peale (keraamiline pliit), sinna 1 l piima. Vaatasin kella pealt kui uus minut ette tuli ja täpselt 4 minutit, siis on vajalik temperatuur käes. Kellel toidutermomeetrit pole, võib proovida nelja minutit samadel tingimustel, mis mul kirjas on. Kui kasutatakse maapiima, siis tuleb kuumutada 80-90 kraadini ja lasta jahtuda 45-ni, siis lisada juurde 1 dl maitstamata jogurtit.

Järgnevalt valatakse piim kaanega plastmasskaussi. Kindlasti peab olema plastmassist kauss, proovisin teha kaanega klaaskausis, ei tulnud midagi välja! Sinna jääb jogurt toatemperatuurile umbes 6-8 tunniks kuni on jogurtiks muutunud. Pliidilt võetud piim valatakse kaussi, sinna juurde segatakse 1 dl maitsestamata jogurtit, pannakse kaan peale ja jäetakse seisma.


Päeval kui päike paistab ja ruum on soe, pole vaja, aga ööseks olen kausile teki peale pannud, nii et küljed ja alt ka on tekiga kaetud, isegi võib midagi veel peale panna soojenduseks. Jahedama ilmaga peaks ka päeval teki sisse panema. Mida soojem tal on, seda paksem tuleb jogurt ja seda kiiremini saab valmis. Nüüd suvel olen nii öösel kui päeval pakkinud laste väikese baikateki sisse, ainult kui päike paistab päeval köögilauale, siis ei ole teki sisse pannud.

Vahepeal segada ei tohiks, siis muutub tükiliseks. Segada alles valmimise lõpus.



Mina olen valmis jogurti pannud kõigepealt külmkappi, et ta külmaks muutuks, ei taha sooja ja siis mõne aja pärast olen maitsestanud. Ära unusta enne maitsestamist võtta 1 dl juuretiseks, minul on seda juhtunud! Viimasel ajal olen teinud külmutatud mustsõstardega. Köögikombaini kokteilikannus purustan koos ühe klaasi jogurtiga külmutatud mustsõstrad. Panen kannu põhja umbes 2 cm külmutatud marju, 2 spl suhkrut ja sinna peale jogurti. Selle purustatud segu segan ülejäänud jogurtiga. Selliselt toimides seguneb lisand kenasti jogurtiga, kui lihtsalt lusikaga segada marjapüree või moos, siis pidi see varsti põhja vajuma, ise küll pole proovinud. Kes tahab vahulist kokteili, võib kogu jogurti alguses kokteilikannu valada.

Isetehtud jogurt on täiesti jogurti moodi ja jogurti maitsega, mitte liiga vedel, aga paksus oleneb toas hoidmise ajast, mida kauem, seda paksem tuleb, kuigi üle 8 tunni pole eriti soovitatav, muutub liiga hapuks.




Krõbinad igatahes sisse ei vaju, ei ole väga vedel. Mahlaga maitsestades tuleb muidugi vedelam.

Isetehtud jogurtist on väga lihtne teha toorjuustu, vt: http://toidupildid.blogspot.com/2007/04/isetehtud-toorjuust.html

Nüüd, aasta hiljem, lisaksin sellise täienduse, et väga oluline on, et piimal säiliks jogurti valmimise perioodil soojus. Viimane kuu aega olen teinud jogurtit päeval kui toas on soojem, olen tõstnud jogurtikausi kahe teki peale ja mässinud nende kahe teki sisse, üks on õhuke beebi baikatekk, teine paksem tekk. Jogurt on 4-5 tunniga olnud valmis ja päris paks, külmkapis seistes muutub veel paksemaks. Kui jogurti temperatuur langeb liiga madalaks, siis jogurtit ei tule, nii on juhtunud mõnikord öösel isegi kahe teki sees, et hommikuks on ainult piima taoline vedelik kausis, seetõttu hakkasin tgema päeval, mil on soojem.

Marineeritud kurgi-juustuleivad

Selle retsepti mõtles minu õde:

Marineeritud kurk lõigata võimalikult väikesteks tükkideks või purustada köögikombainis. Mina kasutasin köögikombaini ja tulemus oli selline imepeen tükeldus.

Kurgitükid tõsta võiga määritud leivaviiludele, sinna peale majonees ja riivjuust. Kuuma ahju pannes on juba mõne minutiga juust sulanud ja leivad valmis.
Meil saavad nad igatahes hästi ruttu otsa!

Pildil leivad enne ahju panemist.

Keel tarrendis

Väikestes pähklivormides tehtud keeletarrendid lastelauale, tegelikult need pidid olema näod, aga pildil hästi ei paista - petersellijuuksed, hernesilmad, porgandist nina ja suu.

Keeled panna keema, lasta vesi keema minna, tuleb koledat vahtu, valada vesi ära, pesta keeled ära ja panna uuesti keema ja veel kord vesi ära valada. Nüüd kui uus vesi on pandud, siis sellest tulebki tarretise vedelik. Vett panna nii, et keeled oleksid kaetud. Keeduvette panna koorega sibul (annab tarretisele värvi), loorberileht, 3-4 terapipart, soola (1 dessertlusikatäis?).

Keel peale keetmist.

Kui keeled on pehmeks keenud (2-3 tundi), siis koorida keeled ära, õigemini lõigata nahk pealt ära. Mina lõikan alati ära keele siseküljel olevad sooned ja mingid muud imelikud asjad. Minu ema tarkus on see, et peale keetmist tuleb kohe külm vesi keeltele peale lasta, siis pidi nahk väga kergelt ära tulema. Minul pole kahjuks kunagi õigel ajal meelde tulnud seda katsetada.

Järele jäänud korralik keel lõigata väikesteks kuubikuteks (korvikesevormis tegemise jaoks) või viiludeks kui tarretatakse vaagnal viiludena. Kaunistuseks panna vormi või vaagna põhja konservherneid, porgandililli, peterselli vm. Kaunistuste peale panna keeletükikesed ja sinna peale tõsta tarretisevedelik.

Vedelik kurnata läbi sõela, vajadusel lisada veel soola. Tuleb arvestada sellega, et jahtudes tundub vedelik magedam, see tähendab, et vedelik on paras siis kui soojana proovides on natuke soolane, keel ise ei võta eriti soola endasse, nii tasakaalustab mage keel soolasema vedeliku ja kokku tuleb hea.

Keelekeeduvedeliku 1 l kohta võtta 3 spl zelatiini, mis paisutada vähese vedelikuga ja sulatada mikrolaineahjus tavalisel soojendamise reziimil 40 sekundit või kuumaveepotis pliidil tassi sees. Sulatatud zelatiin segada keelevedeliku hulka, vedelik võib ka alles soe olla.

Lasta jahtuda ja panna külmkappi tarduma. Enne serveerimist võtta vormidest välja või kui pandi viilud vaagnale, siis need lõigata üksteise küljest lahti jatõsta teistpidi vaagnale.

Laste sünnipäevaks tegin seeliku kujulisi keeletarrendeid. Selleks lõikasin keedetud keeled ribadeks ja sättisin selliselt alusele.

Sefiir (tükid)

Retsepti sain internetist.

Keedukreemi tegemisest jäi üle 5 munavalget, millest tegin sefiiri. Vahvlitorbikute täitmiseks ja tordi jaoks on teine sefiiri retsept.


0,5 kl suhkrut
5 munavalget
250 g õunamoosi (püreed)
4 tl zelatiini
hästi vähe vett zelatiini paisutamiseks.

Pool suhkrust panna moosiga keema, minut-paar keeta.

Munavalged vahustada kõvaks vahuks, lõpus lisada ülejäänud pool suhkrut.

Zelatiin paisutada hästi väheses vees ja siis sulatada mikrolaineahjus 40 sekundit tavalise soojendamise reziimi peal või tassiga kuumaveepotis.

TÄHELEPANEK:

Ei soovita kasutada zelatiini, mida müüakse Säästumarketis - ei paisu, ei sula hästi ega ka tarreta hästi, seda peab palju rohkem panema kui teisi. Maximas müüdav Anatols toiduzelatiin ja A ja O-des Latplanta zelatiin on küll head, teisi pole kasutanud!

Nüüd tuleb samal ajal mikserdades lisada peene joana kuum moos ja sulatatud zelatiin.

Mina tegin seda nii: panin köögikombaini uuesti käima kui munavaht oli juba tugev, võtsin kaane seest selle katte topsiku välja ja hakkasin sealt august sisse valama vaheldumisi natuke moosi ja siis zelatiini, samal ajal köögikombain muudkui vahustas. Moosi ja zelatiini juurde lisamine suurendab munavahu kogust tunduvalt kuidagi müstiliselt.

Tõsta lusikaga alusele sefiiri pätsid ja pane külmkappi.

Sefiiri sees pole munavalge päris toores, sest talle segatakse juurde tulikuum peaaegu keev moos, mis peaks ka sefiiri veidi kuumutama.

Pildil munavalgevaht ja õunamoosi-suhkrusegu.

Vale napoleonikook

Selle idee sain ma "Pere ja Kodu" retseptilisast.

Selle koogi tegemiseks pole vaja lehttaigent, põhjade jaoks kasutan vahvlilehti.

Minu arvates on see parem kui tavaline napoleonikook ja muidugi tunduvalt lihtsam teha.

Keedukreem:

5 munakollast vahustada 1,5 dl suhkruga heledaks vahuks,

lisada 2 spl jahu, vahustada segamini.

0,5 l piima panna pliidile potti soojenema, sinna hakata vähehaaval lisama munasegu, kogu aeg hoogsalt segades. Kuumutada kuni hakkab mullitama ja pakseneb, mitte keeta. Lisada vaniljesuhkrut.

Lasta jahtuda, aeg-ajalt segade, et nahka peale ei tekiks.

Alguses peale kuumutamist on keedukreem üsna vedel, nagu pildil näha.

Jahtudes muutub aga selliseks paksuks, ei tilgu enam lusika pealt kohe maha.

Panin 2 kandilist vahvlilehte kõrvuti kandikule (müügil on ka ümmargusi vahvlilehti), igale kihile määrisin peale keedukreemi. Selles pakis oli 16 vahvlilehte. Kaks lehte jätta alles peale pudistamiseks. Selle koguse kreemi jaoks on lehti natuke palju, jätsin 2 vahvlilehte üle. Minul tuli 6 kihti. Muidugi võib ka keedukreemi teha pool kogust rohkem.

Vahvlilehed võiks enne morsiga läbi immutada. Täna tegin ilma immutamata, lusikaga söömiseks jäävad nii lehed liiga kõvad, kuigi pealtnäha ja katsudes on nad pehmed, jäävad süües veidi nätsked, mida immutatud vahvlilehtedega tehes ei juhtu.

Tangu-kartulipuder (mulgi puder)

Panin eelmisel õhtul 2 dl odrakruupe vette likku (panin kaussi, vett kõvasti üle tangude).

Enne söögi tegemist koorisin ja tükeldasin kartulid, panin potti, sinna peale panin tangud, millelt valasin enne vee pealt ära. Vett panin nii palju, et kartulid ja tangud olid ilusti kaetud, aga vett eriti palju rohkem ka polnud. Alguses kui keema hakkab tekib halli vahtu, mis tuleks ära võtta. Lisasin soola (1,5 dessetlusikatäit - pool 8-liitrist potitäit oli kartuleid) ja keetsin paar tundi. Soola ei või nii palju panna kui lihtsalt kartulite keetmisel, sest vett ei valata ju ära ja kõik sool jääb toidu sisse.

Vett pealt ära ei valata, söök tambitakse pudrunuiaga ühtlaseks ja vahustatakse veel mikseriga üle.

Lisandiks sobivad hästi praetud lihakuubikud, aga ka lihtsalt praetud sibulad või kehvematel aegadel võisilm.

Seistes läheb tunduvalt paksemaks.

Pekikuubikute tegemiseks võtsin sellise 14 krooni maksva lihatüki (kilo hind 38 krooni), lõikasin väikesteks kuubikuteks ja praadisin pruuniks.

Poolikud täidetud kuklid

Nende nelja kukli jaoks läks:

pool karpi kodujuustu

1 keedetud muna

1/4 värsket kurki

soola

Muna ja kurgi tükeldasin väikesteks kuubikuteks, segasin kodujuustuga ja maitsestasin soolaga.

Lõikasin kuklid pooleks, õõnestasin seest veidi ja täitsin täidisega. Tegin kahesuguseid, ühed lõikasin ristipidi pooleks, teised pikkupidi.

Tegin õhtul valmis, panin toidukilega kaetult külmkappi. Hommikul olid head mahlased kuklid.

Täidetud kuklid

Nelja kukli täidise jaoks läks:

pool karpi kodujuustu

1 keedetud muna

1 tomat

soola

Lõikasin muna ja tomati väikesteks tükkideks, segasin kodujuustuga, maitsestasin soolaga.

Õõnestasin kukli seest tühjaks, määrisin sisse veidi võid, mis polegi vast oluline (ülemine vasakpoolne kukkel), täitsin ja panin kaane peale.

Tegin kuklid õhtul valmis ja panin toidukilega kaetult külmkappi. Hommikul olid head mahlased kuklid.

Linnupiim

Retsepti päritolu teadmata.

Väga mõnus kerge, õhulise-vahulise konsistentsiga suus sulav magustoit või kook!

1 liiter maitsestamata jogurtit või hapukoort

1,5 dl suhkrut

400 ml vahukoort

3 kuhjaga spl zelatiini

Vahukoor vahustada 2 spl suhkruga.

Hapukoor vahustada suhkruga.

Zelatiin panna 1 dl veega paisuma, seejärel sulatada mikrolaineahjus 40 sekundit tavalise soojendamise reziimi peal või sulatada pliidil kuuma vee potis tassi või kausiga.

Maitsestamata jogurt ja vahustatud vahukoor segada mikseriga, lisada peene joana sulatatud zelatiin, samal ajal mikseriga vahustades.

Valada kiiresti vormidesse. Kõige lihtsam on teha seda suures tarretisevormis või suures kausis - kõik korraga sinna valada ja siis raputada peale purustatud pruune küpsiseid (Selga) või mina panin purustatud pruune präänikuid, mis jäävad hiljem põhjaks. Natuke võiks lusikaga vajutada, et ta koogi seguga haakuks, kui pealmine küpsise kiht jääb kuivaks, siis võiks vett peale tilgutada, siis ei pudise pärast lõigates põhi ära. Mina katsetasin erinevate vormidega väikseid koogikesi, kaunistasin maasikatükikestega.

Panna külmkappi, enne serveerimist keerata teistpidi ja kaunistada.

Maitseks võib tegemise ajal lisada mingit mahla, kompotti, puuviljatükke või marju, aga sellisel juhul tuleb zelatiini kogust suurendada.

TÄHELEPANEK:

Kui zelatiini on palju, tarretub kreem väga kiiresti, isegi juba mikserdamise ajal võib hakkata tarretuma, siis tuleb hästi kiiresti vormi või vormidesse panna. Mina panin täna 2,5 spl zelatiini, ei hakanud mikserdamise ajal tarretuma, aga peale tarretumist võiks natuke kõvemad olla, selle pärast kirjutasin retsepti 3 kuhjaga lusikat. Arvatavasti selle koguse zelatiini peale tarretub kohe ära. Aga suurde vormi valades pole see probleem kui juba natuke tarretunud on, see vajub ühtlaseks kui tihedalt vormi panna.

Pildil olevad kaks vasakpoolset vormi on ostetud Tallinnast Stockmannist 3 krooni ja 2.50 tükk.