Muna-leivakuubikud

Kõvema leiva viilud lõigata kuubikuteks, praadida veidi õlis.
3 muna kloppida kahvliga lahti (võiks rohkem mune panna), lisada 1 tl soola, munasegu valada pannile leivakuubikutele, segada korralikult läbi, praadida kuni munad on hüübinud.

Kohupiima vareenikud

Keedetud vareenikud.

Peale keetmist praetud vareenikud.

Taigen:

4 dl jahu

4 spl piima

2 muna

2 tl suhkrut

20 g võid

0,5 tl soola

Lahti segatud munadele lisada suhkur, jahu, sool, piim, sulatatud või, segada. Panna külma seisma seni kuni täidist tehakse.

Tegin neid juba tükk aega tagasi, aga kui ma õigesti mäletan, siis seda taigna kogust oli selle täidise kohta liiga vähe, tegin sama suure koguse tainast veel pärast juurde.

Täidis:

500 g kohupiima

3 spl suhkrut

1,5 dl hapukoort

1 muna

1 spl jahu

1,5 spl sulatatud võid

Täidisained segada.

Kasutasin vareenikute tegemiseks pirukavormi (samal põhimõttel nagu pelmeenivorm). Taigen rullida vormist natuke suuremaks kettaks, õõnsustesse tõsta täidist, sama suur taignaketas tõsta sinna peale. Edasi rullida taigent nii, et vorm lõikaks taigna katki. (Vaata kindlasti lisaks isetehtud toiduainete alt pelmeenide tegemist, seal on põhjalikud näpunäited, mida tasub silmas pidada ka vareenikute tegemisel!)

Vormitud vareenikud panna taldrikute või kandikute peal sügavkülma külmumiseni, seejärel saab nad panna kilekottidesse.

Söömiseks keeta vareenikuid nagu pelmeene, veele võib lisada pool tl soola. Katsetasin ka praetud vareenikuid, selleks keetsin enne vareenikud pehmeks ja siis praadisin pannil, need maitsesid mulle rohkem kui keedetud vareenikud. Kuigi see võrdlus võib olla ebasobiv, aga minu arvates on sõrnikud ikka palju paremad kui vareenikud.

Sibulaklops

Lihaviilud
3 sibulat
6 spl jahu (mõõtsin seekord ära)
1,5 l vett
soola
hapukoort paar spl

Lõikasin pehmest, taisest lihast viilud, mis tampisin lihahaamriga õhemaks (ametlikult tehakse seda loomalihast, mina tegin sealihast). Lihaviilud praadida pruuniks (ei paneerita!), praetud poolele raputada soola ja pipart, kui lihatükid hakkavad pruuniks minema, lisada neile sibulatükid, mina lisan jahu kohe kui sibulad ka praetud on, kuumutan jahu veidi seal liha ja sibulaga koos, et niiskus välja läheks ja siis lisan vee, segan hoogsalt kuni kaste keema hakkab, siis keeran kuumuse väiksemaks ja hautan edasi kuni liha pehmeks saab, siis lõpus lisan hapukoore. Võib ka teha nii, et alguses hautada liha ainult vees, lõpus enne valmimist lisada veega segatud jahu.

Väga hea maitsega kaste tuleb! Salatiks pakkusin kõrvale hapukoorega segatud murulauku ja karulauku.

Toorjuustu-sibulapirukas

Kuna ei leidnud olemasolevatest komponentidest koosnevat sobivat retsepti, mõtlesin piruka katte ise välja ja peab ütlema, et tuli küll hea.

Taignaks katsetasin esmakordselt jogurtiraamatust leitud jogurti-muretaigent. Seda oleksin pidanud tegema poole vähem. Pirukas oleks olnud veel parem kui taigna kiht oleks olnud poole õhem, põhja alt oli pruun, kate oli ilusti küpsenud, aga paks tainas mitte eriti hästi. Panen siia kohe koguse, mis oleks tegelikult võinud olla.

Ümmarguse vormi jaoks soovitatav kogus jogurti-muretaigent (mina tegin sellest topelt, tuli liiga palju):

2,5 dl jahu

1 dl maitsestamata jogurtit

75 g võid

0,5 tl soola

Köögikomainis vahustasin või soolaga, lisasin jahu ja jogurti, panin natukeseks külmkappi. Muna ei pandagi sinna, ei jäänud kogemata välja.

Kate:

2,5 dl maitsestamata toorjuustu (panin enda tehtud) vahustasin 1 tl soolaga,

3 muna vahustasin mikseriga kergelt läbi 1 tl soolaga,

segasin need omavahel ja lisasin 300 g kodujuustu (1 tops).

Praadisin 5 sibulat ja 1 paprika tükeldatult öli ja võiga pannil, lisasin 0,5 tl soola (kui natuke võid on ka lisatud, ei lähe kõrbema).

Panin taigna küpsetuspaberiga kaetud ümmarguse lahtikäiva koogivormi põhja, sinna peale tõstsin praetud sibula-paprikasegu ja valasin katte, mis oli üsna vedel, kuid küpses väga heaks.

Spageti-juustu vormikesed

1 pk spagette (400 g)

150 g riivjuustu

3 spl tomatipastat

1,5 tl soola

2,5 dl piima

4 muna

Spagetid keetsin soolaga maitsestatud vees (1 spl soola), pesin veega läbi, nõrutasin.

Mune ja soola vahustasin natuke mikseriga. Vahustatud munadele lisasin riivjuustu ja piima.

Spagetid segasin tomatipastaga ja sinna peale valasin muna-piima-juustusegu. Segasin kõik korralikult läbi. Tõstsin õliga määritud muffinipanni pesadesse, ülejäänu panin suuremasse piklikku vormi, katsin vormid fooliumiga. Küpsetasin 200 kraadise ahju keskmises vahes umbes 45 minutit.

Serveerimisel torkasin kahvli väikese vormi sisse ja vorm tuli ilusti välja, keerasin teistpidi (põhja üles).

Väga hästi püsisid koos, olid ilusad ja maitsvad!

Suures vormis küpsetades ei läinud põhi millegipärast pruuniks.

Osad vormikesed, mis jäid kauemaks kinni keeratud ahju mehe kojujõudmist ootama, läksid selliseks pruuniks.

Ruuduline kook

Teostuse idee sain ühelt vene internetileheküljelt.

Küpsetasin kräsupea retsepti järgi, ainult selle vahega, et kui kräsupeal küpsetatakse hele tainas ahjuplaadil, siis selle koogi puhul küpsetasin mõlema taigna ümmarguses lahtikäivas koogivormis.

Tainas:

2 muna
2 dl suhkrut
250 g jahu (1,5 klaasi - ühe klaasi mõõt 2,5 dl)
1 tl soodat
2 dl hapukoort või petti, keefiri (kasutasin petti)

Munad segada kahvliga lahti, lisada suhkur, soodaga segatud jahu ja hapukoor või pett. Segada ja taigen jagada pooleks. Ühte kaussi lisada 1,5 spl kakaod.

Küpsetada 200 kraadises ahjus keskmises vahes umbes 10-15 minutit.

Täidiseks vahele umbes 1,5 pk (10%) hapukoort (a`500 g)

Shokolaadi glasuur:

50 g võid panna potti sulama,
sulanud võile lisada omavahel segatud 1 dl suhkrut ja 1 spl kakaod
ja 2 spl hapukoort. Keeta umbes 1 minut, lasta veidi jahtuda.

Kumbki põhi lõigata kaheks kettaks. Tõstsin kõik kettad üksteise peale (pildil ei paista heledad põhjad tumedate alt välja). Keskele panin purgikaane, mille ümber hakkasin lõikama. Teinekord lõikaksin heledad ja tumedad põhjad eraldi, kuna alumisi kihte ei lõiganud hästi läbi, pidin ikka eraldi üle lõikama.

Esimese ringi lõikasin kohe purgikaane ümbert ja siis teatud vahemaa järel, nii et lisaks keskmisele ringile tuleb veel neli ringi. Tõstsin pruunid ja valged kettad eraldi ja siis omakorda kummagi pruuni ja kummagi valge põhja kettad.

Siis hakkasin kokku panema nii, et võtsin kõige suurema pruuni rõnga, panin paika, siis võtsin suuruselt järgmise heleda, seejärel jäi üks pruun rõngas maha ootama järgmisele kihile minekut ja võtsin väljastpoolt lugedes kolmanda suurusega pruuni rõnga, siis väikese valge rõnga ja kõige lõpuks pruuni keskmise ringi. Tegelikult on see lihtne, vaheldumisi võetakse värve, nii et õige suurusega põhi tuleb kokku.

Määrisin hapukoorega kokku ja hakkasin järgmist kihti tegema. Nüüd tuli äärmiseks valge jne kuni kõik kihid said pandud. Iga kihi vahele ja ka peale ohtralt hapukoort, võib asendada ka maitsestamata jogurtiga.

Kõige peale üritasin niristada ruudu kujuliselt shokolaadi glasuuri, aga ei õnnestunud väga hästi.

Väga hea ja huvitava välimusega!

Skumbria-kodujuustu kuklid

Kasutasin Hagari kandilisi kukleid, lõikasin kuklisse sisselõike, nagu lõikaks pooleks, aga lõpuni läbi ei lõiganud. Ei õõnestanud seest tühjaks, panin kohe täidise vahele.

Viie kukli täidiseks panin pool karpi skumbria õlis konservi ja 15o g kodujuustu (pool topsi), segasin need omavahel, lisasin umbes veerand teelusikat soola, segasin läbi ja tõstsin kuklite vahele. Pealt määrisin kuklid hapukoorega ja riputasin peale riivjuustu. Panin kuuma 200- kraadisesse ahju ja küpsetasin keskmises vahes kuni juustu sulamiseni (paar minutit).

Väga head kuklid tulid!

Riivleiva-kohupiima magustoit

Segasin kohupiimapasta (400 g) 1 dl piima ja suhkruga (kogus proovimise järgi).

Tegin riivleiba, selleks olin vanad kõvaks läinud leivaviilud jätnud õhu kätte kuivama ja kui täitsa kuivikuteks olid muutunud, siis lasin läbi hakklihamasina riivleivaks.
2,5 dl riivleiba praadisin 25 g või ja 1 spl suhkruga läbi.

Võtsin suure kausi, põhja panin kihi kohupiima, sellele riivleiba, siis õunamoosi, kohupiima, riivleiba, õunamoosi, kohupiima ja lõpuks riivleiba.

Pildil pooltühjaks söödud kauss.
Külmkappi seisma ja siis lusikaga tõstsin portsud. Ilusam jääb kui kohe pokaalidesse teha.

Kapsahautis

Kapsas hakkida ribadeks. Hakkliha praadida suure poti põhjas pruuniks, lisada sool, peenpipar, natuke õli, lisada kapsas, veidi praadida koos segades, siis lisada poti põhja vett 1-2 dl. Hautada pehmeks, vahetevahel segades. Mida kauem hautada, seda paremaks läheb, värv muutub ka pruunikamaks, kuigi tervise seisukohalt pikem hautamine hävitab rohkem vitamiine. Kui vesi on vahepeal täitsa ära kadunud ja tekib põhja kõrbemise oht, siis lisada natuke vett. Mulle meeldib kui lõpus eriti palju vett ei jää kapsaste alla.
Kapsa ja hakkliha kogus on igaühe enda valida. Mina panin 300-400 g hakkliha ja palju kapsast. Jätkus kaheks õhtusöögiks. Kõrvale keetsin kartuleid.

Marineeritud praetud räimed

Taignasse kastetud räimed praadida ( vt kalatoidud - räimed taignas) .

Marinaad:

2 kg räimede kohta:

1,5 l vett

1,5 spl soola (võiks 2 spl panna)

1 spl suhkrut

10 pipratera

väike tükike loorberit

porgandit (panin 2 tk)

sibulat (panin 2 tk)

1 dessertlusikatäis äädikat (võiks panna 1spl)

Õhukesed porgandirattad ja sibularõngad panna keema, lisada maitseained, kui porgandid on enam-vähem pehmed (kui liiga pehmeks keeta, lähevad katki), lisada äädikas, selleks tõsta pott enne tulelt ära, äädika lisamisega hakkab marinaad väga tugevasti mullitama ja keema. Lase marinaadil ja kaladel täielikult jahtuda, siis lao kalad suurde kaussi, vahele pane porgandirattaid ja sibularõngaid, lõpuks vala marinaad peale, nii et kalad oleksid vedelikuga kaetud. Kuna marineeritud porgandid ja sibulad on väga head, panin neid päris palju, et iga kala juurde jätkuks. Panna külmkappi, juba mõne tunni pärast võib sööma hakata.

Hea odav võileivakate või lihtsalt leiva kõrvale süüa.

Räimed taignas

Ostsin 2 kilo räimi.

Puhastatud, pestud räimed panin kaussi, sinna peale vett, nii et räimed olid kaetud, vette lisasin 1,5 spl soola, lasin tund aega külmkapis seista.

Tegin taigna:

2 muna

2,5 dl jahu

1,75 dl piima

1,5 tl soola

Selle koguse räimede praadimiseks läks 1,5 sellist taigna kogust.

Valasin räimedelt vee pealt ära, panin nad pooleks kokku nagu kala on, kastsin taigna sisse, soola enam kalale ei pannud ja panin kuumale õlisele pannile. Praadisin ühelt poolt pruuniks, siis teiselt poolt. Pildil on 3 kala ümber keeratud, aga alles liiga heledad. Ühe pannitäie praadimine võtab aega umbes 10 minutit. 2 kilost tuli 7 pannitäit.

Õli peab olema kindlasti kuum! Kui kuum ei ole ei tule sellised ilusad räimed, jäävad panni külge kinni ja lagunevad laiali. Mul läks kaua aega kuni ma ükskord sain aru, kuidas peab räimi praadima.

Ükskord keerasin ekslikult panni alt kuumuse maha ja tulemus oli peale kalade pannile panekut selline:

Aga ka sellisel juhul ei tasu meelt heita, sest siis saab sellise räimepanniroa:

Muide, taignasse kastetud räimi saab väga edukalt praadida ka pannipaberil - on selline musta värvi kate, mis pannakse pannile. Ostsin selle kunagi Novaluxist, kuna deflonpanni pind oli rikutud, aga seda müüakse ka kaalujälgijate rühmades. See nn paber on korduvkasutatav, 1000 korda pidi seda saama kasutada. Sobib hästi neile, kes ei taha õliga liigseid kaloreid omale lisada. Kunagi proovisin selle peal praadida, tulid hästi pruunid räimed. Kõiki asju selle peal praadida ei saa, toit ise peab sisaldama rasvu, muidu ei saa, pannkooke näiteks ma ei saanud selle peal praadida ja muidugi ei saa ka paneeritud toite praadida.

Veel üks tähelepanek tavalise panni kasutajatele. Tavaliselt kui ma pannkooke praadisin, esimesed paar pannitäit läksid alati aiataha, see oli reegel, kõik jäi täiesti kinni panni külge, kuigi pann oli kuum ja õline, ma muudkui kraapisin ja kraapisin, et tainast sealt küljest lahti saada, ometi ei pesnud panni nõudepesuvahendiga. Ja siis ma mõtlesin, mis loogika sellel on - kaks esimest pannitäit jääb kinni, aga pärast ei jää. Ja jõudsin sellise järelduseni, et õli tuleb pannil mõni minut kuumutada ilma, et sinna midagi peale paneks, siis pann võtab vist õli täielikult enda külge, igatahes külge enam midagi ei jää.

Suflee

Retsept on võetud internetist.

Suflee retsept:

50 g võid

100 g tärklist

50 g jahu

1,5 tl vaniljesuhkrut

3 kl piima (a`200 ml)

0,5 kl suhkrut

9 muna

Või sulatada potis, lisada tärklis ja jahu ja siis kohe ka vaniljesuhkruga segatud piim, kuumutada keemiseni vispliga hoogsalt kloppides, umbes nagu teeks jahukastet, ainult et väga palju peab segama, äkki hakkas see segu tohutu kiirusega paksenema, nii et ma ei saanud sellest enam jagu, tõstsin pliidilt, tulemus oli selline nagu väga paks jahupuder (alloleval pildil). Panin selle poti suurde külmaveekaussi jahtuma. Lugesin sellist tarkust, et mune ei tohi panna enne kui see segu on jahtunud 45 kraadini, muidu hakkavad munad kohe hüübima ja ei kerki pärast ahjus.

Kuna ma ei ole enne teinud, ega mitte ka näinud, milline on tegemiskäik, pole isegi sufleed saanud kunagi, siis selline pilt ehmatas mind küll veidi ära. Sellegi poolest vahustasin hetkeks suhkruga munakollaseid mikseriga, nii et lihtsalt läksid segamini, kui käega katsudes ei olnud jahupuder enam kuum, valasin munakollase-suhkrusegu sellele paksule jahupudrule ja vahustasin mikseriga läbi, tulemus oli juba tunduvalt kenam.

Nüüd vahustasin munavalged kõvaks vahuks ja segasin ettevaatlikult ülejäänud taigna hulka.

Tõstsin vahvlitopsidesse ja panin kuuma 200- kraadisesse ahju. Küpsetasin keskmises vahes umbes 15 minutit kuni olid pealt juba pruunid.

Esimene reaktsioon seda süües oli: kas tõesti selline asi on suflee? Maitse oli nagu sööks hästi paksu tärklise magustoitu või nagu puding, mis on tärklisega hästi paksuks tehtud, aga pärast tuli välja, et ta tegelikult ikka päris selline ei tule, mul oli natuke tooreks jäänud. Asi õnnestus selles mõttes, et vahvlitops oli segu täis ja lapsed sõid rõõmuga nagu jäätist, aga eriti hea see küll ei olnud, midagi oleks nagu puudu, kas mingi marjakaste või midagi muud erksamaitselist. Kuna tainast jäi sellest veel väga palju üle, siis panin muffinipanni pesadesse pabervormide sisse tainast, selle sisse pool tumeda shokolaadi tükikest, nagu pildil näha

ja sinna peale tõstsin veel tainast ja need tulid küll head ja olid ilusti läbi küpsenud. Nüüd sain ka aru sellest, et vahvlitopside sees oli segu lihtsalt veidi toores, võib-olla kui pealt fooliumiga kinni katta, et pruuniks ei läheks, siis saab kauem ja korralikumalt küpsetada. Ma arvan, et ka marju sisse pannes (paar marja igasse) võib hea tulemuse anda.

Soojana on paremad kui külmana. Neid tuli liiga palju, paras oleks teha 1/3 sellest kogusest või pool kogust. Ära said nad katsetatud, aga kas ma neid teinekord veel teen, selles pole ma kindel, kuigi shokolaadiga olid päris head.

Suitsujuustu-porgandi leivakate

Keedetud porgand ja suitsujuust lõigata väikesteks kuubikuteks, lisada hapukoort, majoneesi ja soola. Täitsa hea leivakate. Kes tahab teravama maitselist, siis ma arvan, et mugulsibul sobiks ka hästi sinna.

Katsetused lavassitaignast

Lavassi taigen:

6 dl jahu

1 tl suhkrut

1 tl soola

1,6 dl vett ( panin pool 2,5 dl-list tassi)

1 munavalge

2 spl sulatatud võid

Jahu, suhkur, sool segada, lisada vesi, munavalge, või. Käte vahel segada ja sõtkuda umbes 5 minutit kuni taigen on ühtlane ja sile. Jaota taigen 10 palliks. Taigen tuli mõnusalt pehme, elastne. Rulli iga taignapall kergelt jahusel laual paberõhukeseks. Pane kuivale ahjuplaadile. Küpseta 200 kraadises ahjus keskmises vahes.

Küpsetasin lavassi eesmärgiga teha sellest lavassirulle, kuigi retseptis oli küpsetamisajaks antud 10-12 minutit, küpses taigen juba viie minutiga täiesti kõvaks, nii et rullida ei saanud sellest enam midagi. Üks põhi õnnestus mul neli minutit küpsetades enam-vähem pehme saada, viie minutiga oli juba kõva.

Kõva lavass oli tegelikult väga hea kergelt soolaka maitsega, krõbe (sellest võiks ka näkileibu, õigemini saiu teha), see inspireeris mind katsetama sellest taignast mõningaid teisi asju.

Kõvaks küpsenud lavass jääb nagu mägine maastik.

Umbes pool aastat tagasi õnnestus Jõgeva Kaubahallist saada sellised küpsetustorud, millega tehakse lehttaigna kreemitorusid, kuskil mujal pole selliseid näinud, keerasin selle taigna torude ümber ja küpsetasin ahjupannil. Lihtne võimalus küpsetatud taigna toru küljest lahti saamiseks on tavaline kahvliga paari kuuluv nuga lükata lõpuni toru sisse ja siis käega keerata tainast, tuleb väga kergelt lahti. Torusid enne ei määrinud õliga, kuigi võiks vist määrida, siis tulevad vast veel kergemini lahti. Tainas jäi väga hästi enda külge kinni, ei vajanud kinnitamiseks munaga määrimist.

Neid võiks mingi salatiga täita.

Lõikasin taigna peenikesteks ribadeks, küpsetasin kõrsikud. Hea otsapidi toorjuustusse või dipikastmesse kasta.

Lõikasin taignast küpsisevormiga välja sellised kettad, küpsetasin ära - tulid lavassikrõpsud, mis sobiksid hästi suupisteks, dipikastet kõrvale pakkuda. Ma arvan, et eriti hea võib tulla kui panna taignasse kartulimaitseainet, siis tulevad nagu kartulikrõpsud, ma ei ole seda küll veel jõudnud katsetada. Muidu jäid õhukesed ühtlased, aga üks tuli pealt ümar, seest nagu õhku täis küpsenud.

Panin ka samasuguse taignaketta nagu eelmisel pildil väikese korvikese vormi sisse, tulid hästi pisikesed korvikesed, nagu väikesed kausid, kõige esimese pildi peal panin ühe sisse natuke toorjuustu.





Ja lõpuks proovisin ära ka lavassirullid, mida ma alguses plaanisingi teha. Ei olnud käepärast muud täitematerjali, panin ainult toorjuustu. Muidu väga hea tuleb kui määrida sulatatud juustuga, sinna peale laotada salatilehed, nende peale singiviilud ja paprikatükid, keerata kõik koos rulli ja lõigata juppideks.